Fentanüül on turul tagasi, üledooside arv jätkuvalt kasvab (3)

Tervise Arengu Instituudi (TAI) möödunud aasta statistikast nähtub, et kuigi narkosurmade arv on tunamulluse tulemusega praktiliselt sama, on näiteks Tallinnas üledoosidega seotud kiirabiväljakutsete hulk jätkuvalt suures tõusus. Võrreldes eelmist aastat 2016. aastaga, siis on väljakutseid ligi 200 võrra rohkem.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on see tingitud peamiselt uute ja kangemate ainete debüüdist Eesti narkoturul. Konkreetse näitena tõi Kurbatova ülikange fentanüüli analoogi karfentanüüli, mis on oma olemuselt fentanüülist tuhandeid kordi kangem, algselt elevantide uinutamiseks kasutatud aine. «Fentanüüli sisse segati neid kangemaid analooge ja inimene lihtsalt ei teadnud ega osanud seda doseerida, sest oli harjunud kindla kogusega, mis nüüd oli palju kangem,» rääkis Kurbatova.

Ehkki Kurbatova hindab politsei ja prokuratuuri head tööd, mis viis aasta lõpus aine kättesaadavuse järsu languseni, ei tee ta saladust, et fentanüül on siiski vaikselt turule tagasi jõudmas. «Kättesaadavus ei ole täna veel sama hea kui aasta tagasi, ta on paljude jaoks ka hetkel kallim, kuid me näeme, et ta on turul siiski olemas,» ütles Kurbatova. Samas kinnitas juhataja, et eelmise aasta lõpus langesid kehva kättesaadavuse tõttu siiski üledoosid ja surmad, mis veel statistikas ei kajastu. «Kättesaadavuse vähenemine viis teatud määral üledoosidest tingitud surmade arvu languseni, sest fentanüüli asendamiseks tarvitati teisi aineid, mis pole nii tugevatoimelised,» rääkis ta.

Süstitakse mis kätte juhtub

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul näitasid eelmise aasta kolm viimast kuud selget langustrendi, sest fentanüüli kättesaadavus tänavatel oli väga raskendatud. Samas ei toonud see tema sõnul kaasa sõltlaste suuremat pöördumist ravile vaid pigem hakati tarvitama kõikvõimalikke teisi narkootilisi aineid, mida oli võimalik kätte saada ning see võib olla üks põhjustest, miks üledooside väljakutsetes on näha uuesti tõusu. «Toon näite – mõni nädal tagasi tuvastas ekspertiis ühe Tallinnas üledoosi surnud 30-ndates mehe kehast segu erinevatest ainetest nagu amfetamiin, metaamfetamiin, kokaiin, metadoon, klonasepaam, amitriptyline ja nortriptüliin - see tähendab, et olukorras, kus fentanüül on otsas, tarvitatakse ükskõik mida muud,» rääkis Pikaro.

Samas ei nõustu Pikaro väitega nagu oleks turuolukord tänavatel täielikult taastumas. «Narkopolitsei pingutab selle nimel, et tõkestada keelatud ainete müüki ja kättesaadavust, seda eriti alaealistele. Oleme siin oluliselt paremas olukorras kui paljud teised Euroopa riigid, sest keelatud ainete kättesaadavus ei ole nii kiire ja lihtne kui mujal,» sõnas ta.

Politsei narkotalituse juhi sõnul on korrakaitsjad Tervise Arengu Instituudiga käivitamas lähiajal mitmeid programme, et ravi- ja aitamisvõimalused narkotarvitajatele kättesaadavamaks muuta. «Enesele või teistele ohtliku narkojoobes inimese viime kainenema ning pakume inimesele võimalust liituda programmiga, kus nõustumisel ei alustata väärteomenetlust juhul kui inimene ei ole toime pannud muud süütegu,» avaldas Pikaro.

Sellise vastutuleku eesmärk on tema sõnul pakkuda tarvitajale tuge narkootikumidest loobumiseks. Samas möönab Pikaro, et mööda pole võimalik vaadata sellest, kui inimeselt leitakse keelatuid aineid või kui inimene paneb joobes olekus toime süüteo - olgu selleks siis  autojuhtimine, vargus või vägivallatsemine.

Keskmine vanus tõuseb, süstijate arv väheneb

TAI statistika järgi on üledoosidest tingitud surnute keskmine vanus 10-aastaga  kasvanud 28 pealt 35-le. Kurbatova sõnul on see tingitud sellest, et noori süstijaid tuleb järjest vähem peale ning statistika peegeldab sajandivahetusel tarvitama hakanud sihtrühma, kes sellega jätkuvalt tegelevad. «Need abivajajad, kes täna kahjude vähendamise- või raviteenuste poole pöörduvad on 30-ndates eluaastates, kellel on üle 10 aasta tarvitamise staaži. Keskmine ohvrite vanus peegeldabki seda, et ka süstijate keskmine vanus tõuseb,» selgitas ta.

Narkomaania ennetamise osakonna juhataja sõnul võib tõdeda, et Eesti üldine süstijate arv väheneb, sest nii suurt noorte juurdekasvu nagu vanasti enam pole. «Noored kes otsustavad hakata narkootikume tarvitama teevad oma valiku mingite muude ainete kasuks või tarvitavad fentanüüli mittesüstimise teel,» selgitas juhataja. Samas tõdeb Kurbatova, et üldarvu vähenemise üks olulisemaid põhjuseid on see, et omal ajal ei ole suudetud surmasid lihtsalt piisavalt ära hoida.

Kurbatova sõnul on kõik narkosurmad ärahoitavad, sest on väga palju erinevaid abivõimalusi, mida inimestele pakkuda ning mille haaret tuleks laiendada. «Me kindlasti ei peaks leppima nii kõrgete üledoosisurmade arvuga. Ühiskonna suhtumine peab muutuma, et me saaksime rohkem ära teha ja töötama selle nimel, et saaksime iga elu eest võidelda,» rääkis juhataja.

Vaata ka: süstlakorjamistalgud Tallinna kesklinnas:

Arvude nägemiseks liigu hiirega graafikul*