/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/17/7492039t1h6a7e.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas saata esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, mis seob pensioniea eeldatava elueaga, muudab pensionile jäämise paindlikumaks ja vähendab pensioni sõltuvust palga suurusest.
Sotsiaalkomisjon saatis pensionireformi eelnõu esimesele lugemisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon otsustas saata riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. mail.
Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praeguse pensionisüsteemiga jätkata ei saa, sest see tähendaks tulevikus suurt hulka väga väikese pensioni saajaid, edastas riigikogu pressiesindaja. «Selleks, et tulevaste pensionäride vaesusriski vältida, tuleb süsteemi muuta,» lausus Kütt. Esmaspäevane kuulamine oli esimehe sõnul plaanitava pensionireformi arutelus esimene. Kütt lisas, et tegu on väga suure reformiga ja põhimõtteliste muudatustega praegusesse süsteemi, mistõttu plaanib komisjon aruteludesse kindlasti ka erinevaid huvigruppe kaasata.
Komisjoni liikme Maris Lauri sõnul saab põhimõtteliselt nõustuda pensioniea paindlikuks muutmisega, kuid lisas, et süveneda tuleb üksikasjadesse. «Ei saa nõustuda esimese samba pensioni sõltuvusse seadmisega üksnes töötatud aastatest,» ütles Lauri. Tema sõnul ei ole tõene väide, et teise samba kaudu on pensioni suurus sõltuvuses tuludest. „Teame, et paljudel ei ole teist sammast,« lausus Lauri. „Veelgi enam, nad ei saa sellega liituda ning isegi liitumise võimaldamine osadele ei pruugi neile erilist pensionikasvu tuua, sest kogumispensioni suurus sõltub väga palju sellest, kui palju suudetakse koguda ja kaua. Keskmisest enam teenivatele võib see olla kasulik, kuid väikesepalgalistele mitte.»
Istungil märgiti, et kavas on avada teise sambaga liitumise võimalus uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele. Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.
Eelnõu seob pensioniea muutuse alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava elueaga. Alates 2021. aastast on eelnõu järgi võimalik minna pensionile sõltuvalt staažist kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on.
Eelnõuga muudetakse pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed eelnõu järgi aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub esimese samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest.
Komisjonile tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Istungil osalesid veel sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp, sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak ja rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.