/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
«Raha lõppes siin,» nii selgitas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht Helen Künnap, miks Tallinnas Tondil asuvas majas on pähe kukkuv krohv ja poole sajandi vanused elektrijuhtmed kõrvuti hoolikalt värvitud seintega. Nüüd aga seisab ühing silmitsi tõsiasjaga, et Eesti Energia võib korda tegemata maja vooluta jätta ja päästeamet ähvardab maja sulgeda.
Galerii: pimedaid ähvardab legendaarsest majast ilmajäämine (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sotsiaalministeeriumis käime regulaarselt ja tavaliselt on siis uus minister ametis. Aga riigi toetust meil ei ole ja meil ei ole ka seda illusiooni, et see tuleb,» rääkis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Janne Jerva.
Kui ühing 15 aastat tagasi 1955. aastal harjavabrikuks ehitatud hoone endale sai, siis oli see äärmiselt kehvas olukorras. «See oli tondiloss, aknad rippusid hingepidi välja, keskkütet ei olnud, mõnda ruumi köeti elektriga, teisi üldse mitte,» kirjeldas Jerva.
/nginx/o/2018/04/11/7772913t1h2306.jpg)
Lõputult projekte kirjutades on siit sealt euro euro haaval raha juurde saadud, et mõned ruumid korda teha, kuid Helen Künnapi sõnul on nüüd tekkinud olukord, kus kraanikausi võib küll seina panna, aga ühendada seda ei saa, sest kanalisatsioon on korrast ära. Kuigi majal on paksud seinad, siis näitasid omaaegsed soojapidavusuuringud, et aknad peavad paremini sooja kui seinad.
«Eesti Energia ähvardab voolu ära võtta, aga veel pole õnneks välja lülitatud,» rääkis Künnap. Päästeamet on teinud ettekirjutuse, et kui automaatset tulekustutussüsteemi ei tule aastaks 2021, siis tuleb hoone uksed sulgeda.
/nginx/o/2018/04/11/7772795t1hbf9a.jpg)
Mõne aasta eest saadi tänu ETV saatele «Jõulutunnel» raha, et teha renoveerimisprojekt. «Sellest ülejäänud raha kasutame omaosaluseks, sest iga projekt nõuab, et see peab sul endal olema,» rääkis Künnap. Jerva tunnistab, et mida aasta edasi, seda keerulisem on projektiraha saada, sest neid fonde, kust taotleda, jääb aina vähemaks.
Nii ongi ühing algatanud kampaania,et koguda raha maja kordategemiseks. «Maja üldtervise seisukohast oleks vaja korda teha katus, hoone soojustada ja teha korda tehnosüsteemid,» loetles Künnap suuri töid.
Praegu seisab osa ruumidest kasutamata, sest kehva seisukorra tõttu pole see võimalik. Samas tänu heale asukohale, poleks allüürnike leidmine probleem.
/nginx/o/2018/04/11/7772935t1hf374.jpg)
«Kui see maja oleks korras, siis saaksime olla isemajandav sotsiaalne ettevõte ja saaksime pimedate tegevust ise rahastada, mitte ei sõltuks projektidest. Meil on praegu 0 stabiilsust,» rääkis Künnap. Nii näiteks on praegu tühjana seisvale korrusele planeeritud hostel, mida saaksid kasutada ka need puudega inimesed, kes praegu käivad üle Eesti samas majas rehabilitatsiooniteenust saamas.
/nginx/o/2018/04/11/7772787t1h98be.jpg)
«Meie ainus võimalus püsima jääda on siis, kui suudame maja käigus hoida ja hiljem doteerida pimedatele mõeldud tegevusi,» rääkis Jerva. Praegu töötab kunagi pimedate harjavabrikuks ehitatud hoones 40 vaegnägijat või pimedat. Kuus käib rehabilitatsiooniteenust saamas sada inimest.