Risti kirik ja Muinsuskaitseamet kisklevad vanade müntide pärast

Poole aasta jooksul leiti Lääne-Harjumaal Harju-Risti külas asuvast, 15. sajandist pärit Risti kirikust hallitusseene puretud põrandate ülesvõtmise käigus ligi tuhat kesk- ja uusaegset hõbe- ja vaskmünti. Need olid sinna pistetud eri ajal põrandapragudest, seega pinnase sees laiali.

«Tõenäoliseks peetakse, et see oli koguduse viis anda annetus jumalale,» rääkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Risti koguduse õpetaja Annika Laats. «Näiteks põhja pool istusid naised ja naiste poolel oli mitu korda rohkem münte, kuna nad olla pärast sünnitust esimest korda kirikusse tulles pannud oma mündi jumalale tänutäheks.»

Niisiis, kuna mündid on koguduse liikmete annetused, leiab kogudus, et leid kuulub talle. Muinsuskaitseamet seda seisukohta aga ei jaga.

«Meile anti teada, et kirikust leitud mündid on leidmise hetkest omandita vara ja seega riigi oma,» kurtis Laats.

Kassast sihilikult mööda

Nimelt kuulub kultuuriväärtusega leid seaduse järgi riigile. Nii on mündid praegu muinsuskaitseameti käsutuses.

«Kuidas on koguduse annetatud asjad ühtäkki riigi vara? Kui sinu kodupõranda alt leitakse sinu vaarvanaisa kullakast, siis kas see on kah siis kohe riigi oma?» arutles Risti koguduse õpetaja.

«Koguduse liikmed on andnud midagi tänuliku südame ja palvetega jumalale. Sel juhul peaks vara jääma kas põranda alla edasi või olema kasutuses jumalariigi heaks,» lisas Laats.

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul tuleb müntide omandiküsimuse üle mõtiskleda, kuna asi pole nii lihtne.

«Tegemist pole ühe kompaktse aardeleiuga, vaid üksikute müntidega, mis on kirikuskäijate poolt poetatud igasugustesse pragudesse sajandite jooksul,» rääkis ta. «See tähendab, et kirikulised on pannud oma raha koguduse kassast sihilikult mööda.»

Seega pole Uustalu hinnangul inimene annetanud oma raha kogudusele. «Mündid on leitud alalt, mis on koguduse oma, samas neid leiu omanikuks pidada ei saa, sest see, mis on sinna pandud, ei ole neile määratud,» märkis ta.

Üks variant oleks jätta mündid riigi omandisse, kuid lubada kirikul neid eksponeerida.

«Kui kirikul oleks võimalik neid asju eksponeerida, siis kellel saab selle vastu midagi olla,» märkis Uustalu. «Kõige rumalam on, kui leitakse väärt asi ja siis peidetakse kuhugi ära.»

Laatsi sõnul on aga muinsuskaitseamet võtnud juba ette sellise hoiaku, et ega kirik karmide hoiustamisnõuete täitmisega hakkama ei saa. Millal midagi selgub, muinsuskaitseameti peadirektor veel öelda ei osanud.

Terviklik iidne põrand

Praegu tegeldakse müntide konserveerimise ja dokumenteerimisega. Uustalu sõnul on ajaloolaste jaoks huvitav aspekt raha ohvriks toomise viis kirikus. Numismaatika aspektist pakub huvi see, et aja jooksul on kogunenud eri aegadest pärit münte.

Peale müntide on väga eriline ka väljakaevatud põrand, mille kivid pole laotud horisontaalselt nagu tavaliselt, vaid vertikaalselt nagu Tallinna vanalinna tänavasillutis. Koos haruldase põrandaga tuli ka välja üks kõrvalaltar.

Risti kirik
•    Kiriku ehitamist alustasid 13.–14. sajandi vahetusel Padise kloostri tsistertslastest mungad. Ehitus lõpetati arvatavasti 15. sajandi esimesel poolel.
•    Kiriku tornis asub ehituse lõpetamise paiku valatud tornikell, mis on teadaolevalt vanim Eestis.
•    Risti kogudus on tegutsenud selles paigas juba üle 700 aasta. Täisealisi annetajaliikmeid oli 2010. aastal koguduses 250. Tegelikke liikmeid ehk kõiki ristituid on kokku üle 600.
Allikas: EELK Risti koguduse koduleht