/nginx/o/2008/03/02/23320t1he6d7.jpg)
Kolmapäeva õhtul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud liikluskomisjon arutles naastrehvide kasutamise vähendamise võimaluste üle Eesti teedel, kuid nende keelustamise osas seisukohta ei võtnud.
Liikluskomisjon naastrehvide keelustamist ei arutanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti nõuniku Harri Kuuse liikluskomisjonile antud ülevaatest naastrehvide kasutamise kohta Euroopa Liidus selgus, et väide, nagu oleks naastrehvid lubatud vaid Põhjamaades, on müüt: naastrehvid on keelatud seitsmes ELi riigis, äsja otsustas ka Leedu valitsus naastrehvid keelustada alates 10. aprillist 2011, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Eestis kasutab täna 76 protsenti sõiduautodest talvel naastrehve, lamellrehvide kasutus on siiski tasapisi suurenenud. Komisjon arutles, kuidas suurendada lamellrehvide kasutamist nende autojuhtide seas, kes liiklevad peamiselt asulates ja põhimaanteedel, et vähendada teekatte lõhkumist naastrehvide poolt.
Samuti diskuteeriti võimaluse üle muuta talvekummide lubatud kasutamise periood vastavalt ilmastikule paindlikumaks. Liikluskomisjon tegi maanteeametile ülesandeks koondada eri ekspertide arvamused ja ettepanekud, kuidas vähendada naastrehvide ning soodustada lamellrehvide kasutamist.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane tegi komisjonile ülevaate
liiklusohutusalasest olukorrast selle aasta esimese üheksa kuu jooksul. Ülevaatest selgus, et vähenenud on nii kõigi liiklusõnnetuste kui ka joobes
mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud õnnetuste arv.
Üheksa kuu lõikes on vähenemise tendents ka liiklusõnnetustes hukkunute arvus, ent septembris hukkus siiski üks inimene rohkem kui eelmisel aastal samal kuul.
Samas on kasvanud liikluses hukkunud jalakäijate arv, seejuures eelmisest aastas enam on tänavu saanud jalakäijaid surma väljaspool asulaid ehk valgustamata teedel. Maanteeametis on äsja alanud ka helkuri kasutamise reklaamikampaania, mis Villu Vane sõnul loodetavasti aitab seda olukorda parandada.
Politseiameti politseidirektor Tarmo Miilits tegi komisjonile ettekande liiklusohutuse probleemkohtadest. Miilitsa sõnul joonistus selle aasta näitajate põhjal selgelt välja, et enim ületavad kiirust ja on autoroolis joobes kuni 25-aastased juhid, järelikult tuleb ennetustöös enim just noortele keskenduda.
Oluline on ka liiklusnõuete ühtlustamine Euroopa Liidu tasemel ning see, et määratud karistuste, näiteks juhtimisõiguse äravõtmise kohta oleks info olemas ka üle riigipiiride.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ursel Kedars tutvustas ministeeriumi haldusala tegevusi liiklusohutusprogrammi rakendusplaanis 2008. ja 2009. aastal.
Maanteeameti liiklusohutusprogrammi osakonna juhataja Reigo Ude andis
ülevaate liiklusohutusprogrammi rakendusplaani järgmise aasta eelarvest ja
planeeritud tegevustest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi juhitavasse liikluskomisjoni kuuluvad justiitsminister, haridus- ja teadusminister, sotsiaalminister, rahandusminister, siseminister, politseiameti peadirektor, maanteeameti peadirektor, riikliku autoregistrikeskuse direktor ning omavalitsuste ja tehnikakõrgkoolide esindajad.
Valitsuse 2008. aasta 27. veebruari korraldusega moodustatud liikluskomisjoni ülesanded on «Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist 2003-2015» tulenevate tegevuste koordineerimine, liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamine ja ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seotud probleemide lahendamiseks.
Liikluskomisjoni järgmine istung toimub jaanuaris 2009.