Õpetajad soovivad rohkem aega ja paremat koostööd

Õpetajate madalast palgast on räägitud aastaid, kuid sama oluline mure on õpetajate jaoks ka suur töökoormus. «Me ei saa isegi koosolekuid läbi viia muudel aegadel kui laupäevadel, sest õpetajad on koguaeg tööl,» rääkis liidu esinaine Lehte Jõemaa Postimees.ee’le. «Toimub häid konverentse, kus õpetajad võiksid osaleda, aga nad ei saa, sest nad on tööl.»

Jõemaa sõnul põhjustab tekkinud olukorda ka praegune tasustamissüsteem, kus õpetaja palk sõltub ainetundide arvust. «Täna on tunniandmise palk, mis tähendab, et igaüks, kel võimalik, võtab rohkem tunde.»

Õpetajate liidu hinnangul oleks optimaalne tööaeg 15-18 tundi nädalas – siis jääks pedagoogidel piisavalt aega ka tunni ettevalmistuseks, järeltöödeks, arenguvestlusteks, enesetäienduseks, kooliürituste korraldamiseks jms. Praeguse korra järgi peaks normkoormusega töötavate õpetajate ajakulu tundide andmisele mahtuma 18-24 tunni raamidesse, kogu nädala töökoormus aga vastavalt valitsuse määrusele 35 tunni sisse. Tegelikult kulub õpetajatel kõigile tegevustele kokku 50,1 tundi, nagu on selgunud Eesti Haridustöötajate Liidu uuringust.

Lehte Jõemaa lisas, et õpetajate liidrid peaksid saama võimaluse anda tunde 50-protsendilise töökoormusega, ülejäänud 50-protsendilise koormusega oleks sel juhul võimalik edendada õpetajate organisatsioonide tegevust ja esindamist Eesti haridusmaastikul.

Süsteemsem koostöö

Kuigi uue õppekava koostamisel võeti õpetajate ettepanekud arvesse, leiab õpetajate liit, et muus osas saab koostööd õpetajate, haridusministeeriumi ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) vahel parandada.

«Me teeme kõik tublit tööd, aga see hajub ära: me tahaksime istuda ümber laua ja saada selge sõnumi, mida me koos teeme ja millele rõhku pannakse,» selgitas Jõemaa. Nii on liit ka kirjas haridusministrile ühe probleemina toonud välja reaalse koostöö puudumise haridusmaastikul. Liidu hinnangul tuleks kokku leppida ühised eesmärgid ning korraldada ümarlaudu õppimise ja õpetamisega seotud sihtrühmade osalusel.      

Samuti on liidu seisukoht, et õpetajate organisatsioonidele tuleks usaldada täiendavaid ülesandeid. Eelkõige peetakse silmas õpetajate kutseomistamist.

Õpetajate liit peab oluliseks ka õpetajatöö hindamise kriteeriumide väljatöötamist ja õpetajakoolituse vastavusse viimist koolielu praktikaga.

Et õpetajatöö oleks ühiskonnas edaspidi rohkem väärtustatud, tuleks liidu hinnangul tagada palgapoliitika ümbervaatamine, väärtuskasvatuse tähtsustamine õpetajatöös ning õpetajahariduse tähtsustamine ja kvaliteedinõuete esitamine ülikoolidele. Jõemaa tunnistas, et tulemuslikumateks palgaläbirääkimisteks tuleks liidul parandada koostööd ka teise haridustöötajate esindusorganisatsiooniga – Eesti Haridustöötajate Liiduga.

Aprilli alguses pöördus haridusminister Jaak Aaviksoo haridus-, teadus-, keele- ja noortevaldkonna esindusorganisatsioonide ja koostööpartnerite poole ning palus neil sõnastada peamised kitsaskohad ja nende lahendused hariduses.

«Lähema kuu jooksul ongi minu esmane siht välja selgitada haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala valdkondade arengut aeglustavad või takistavad peamised kitsaskohad ning kavandada lahendusi nende kitsaskohtade ületamiseks,» kirjutas Aaviksoo.

Kohtumine õpetajate liidu ja ministri vahel on juba kokku lepitud.