Mikko, Marrandi ja Kaskpeit osalevad presidendivalimiste vaatlemisel Aserbaidžaanis

«Valimised on alati demokraatia suurpäev. Kas see on ka nii Aserbaidžaanis, seda Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vaatlejad jälgima sõidavadki,» ütles Mikko. «Isiklikult olen Aserbaidžaani laiapindse demokraatia suhtes üpris skeptiline. Oleks väga tore, kui Bakuus kogeksin vastupidist,» lisas ta. 

«Aserbaidžaani Vabariik on keerulises geopoliitilises positsioonis Iraani ja Venemaa vahel, nagu tuli tuha all hõõgub jätkuvalt Mägi-Karabahhi konflikt naaberriigi Armeeniaga,» kirjeldas olukorda Marrandi.  

Marrandi sõnul on riik viimastel aastatel püüdnud oma mainet parandada ja vähenenud on poliitiliste kinnipeetute arv, paranenud on ka koostöö Euroopa Liiduga. «Vahepealne tugev naftahindade langus on pannud riiki otsima uusi võimalusi oma majanduse reformimiseks,» ütles Marrandi.

Aserbaidžaanis erakorralised presidendivalimised toimuvad 11. aprillil, pool aastat varem korralistest. Alates 2003. aastast on riiki valitsenud president Ilham Alijev.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee raames vaatleb valimisi 31 parlamendisaadikut erinevatest Euroopa Nõukogu liikmesriikidest. OSCE PA raames vaatleb valimisi umbes 50 rahvusparlamentide liiget 20 riigist. Vaatlemine toimub OSCE riikide poolt 1990. aastal heakskiidetud Kopenhaageni dokumendi alusel. Selle dokumendi põhisätete hulka kuuluvad: vabad hääletamismenetlused, õiglane ja vaba kampaania õhkkond, õiglane juurdepääs meediale ning aus ja täpne tulemuste esitamine.

OSCE koostab valimiste järgselt tavapäraselt alati lõppraporti. Aserbaidžaani viimastel, 2015. aasta parlamendivalimistel, OSCE PA ei osalenud.