:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/03/16/539163t1h0ce9.jpg)
Ligi 58 protsenti ehk rohkem kui 25 000 vastajat said pärast sõeltesti täitmist vastuseks, et neil on depressioonisümptomid, millega tuleks tegeleda.
Depressioonitest paljastas sümptomid 25 000 eestimaalasel (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurvameelsus ja jõuetus, nende sõnadega kirjeldavad end depressioonitunnustega inimesed kõige sagedamini, tõi esile psühholoog Daniel Soomer. Ta analüüsis 44 428 inimese vastuseid, kes osalesid märtsi jooksul internetipõhises sõeltestis.
Kui mittetulundusühingu Peaasjad psühholoogid lootsid, et sõeltesti täidab vähemalt 30 000 eestimaalast, siis oma vaimse tervise pärast muretsejaid kogunes tunduvalt rohkem. Kõikidest vastajatest oli ligi 58 protsendil depressioonitunnused, selgus testist.
«Meil ei olnud teadusuuringu ambitsiooni, vaid pakkuda võimalust kaardistada oma enesetunnet ja anda seejärel konkreetseid soovitusi, kuhu pöörduda,» sõnas vaimse tervise portaali Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kes oli üheks depressiooni teadvustamise kampaania «Must lumi» ellukutsujaks.
«Alla 30-aastastel ja teismelistel olid protsendid kõige kõrgemad,» sõnas Soomer. Ligi 60 protsendil 20–29-aastastest vastajatest, 73 protsendil 15–19-aastastest ning 65 protsendil 10–14-aastastest vastajatest olid depressioonitunnused. «See on ilmselt eakohane, sest meeleolukõikumised on omased. Neil, kes pole enam lapsed, ega veel ka täiskasvanud, ongi maailmas raskem toime tulla,» sõnas Soomer.
Ligi 34 protsenti vastas, et on vähemal või rohkemal määral mõelnud enda surmale, ent psühholoogide hinnangul ei saa sellest teha järeldusi, et suur hulk vastajaid oleks suitsiidsed.
«Surmale mõtlemine ja sellega oma elule tähenduse otsimine võib olla ka täiesti eluterve teadvustamine, et eksistents on lõplik. Meie tahtsime, et inimesed, kellel on enesetapuga seotud mõtted, mõistaksid, et see on depressiooniga seotud sümptom ja võimalik on saada abi,» rääkis Oidermaa.
Depressioonitunnustega inimesed viitasid eelkõige meeleolulangusele, jõuetusele ja kurvameelsusele. «Kui kaob meeleolu ja energia, siis on see kõige selgem depressiooni märk,» lisas Soomer. Tema sõnul on ka üksindus vaikiv kaaslane pea kõikide vaimse tervise probleemidele.
«Mõnel juhul hakkab inimene ise eemale hoidma, teisalt hakatakse teda tõrjuma, kui tema käitumine on ebatavaline,» rääkis perenõustaja ja psühholoog Soomer. Seetõttu on oluline, et inimesed teaksid, kui levinud tegelikult see tunne ühiskonnas on. «Juba ainuüksi see on suur kergendus. See ei lahenda probleemi ära, aga võtab suure kaalu maha õlgadelt, et ma ei olegi üksi oma murega,» selgitas Soomer.
See oligi üks põhjus, miks mittetulundusühing depressioonikampaania algatas.
«Meie meeskonna jaoks ei olnud väga üllatav, et depressioonisümptomid on nii laialt levinud, aga võib-olla on ühiskonna jaoks üllatav, et meil on kümneid tuhandeid inimesi, kelle igapäevaelu, töö- ja pereelu mõjutab kehv meeleolu. Me tahtsime näidata, et see on laialt levinud probleem, mitte ainult üksikisiku eraprobleem. See mõjutab majandust, ümbritsevaid inimesi ja nende omavahelist suhtlust,» lisas Anna-Kaisa Oidermaa.
Kuna testi link saadeti ettevõtetesse, siis oli tema sõnul eesmärk seegi, et töökohtades ja näiteks haridusasutustes hakataks mõtlema, kuidas probleemi käsitleda, et see võimalikult vähe kannatusi põhjustaks. Oidermaa sõnul puudub Eestil rahva vaimse tervisega tegelemiseks suur strateegiline plaan. Depressiooniga võitleb praegu tema sõnul ligi 70 000 inimest.