Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

"Maapäev 100" – ülevaade Eesti omariikluseni viinud sündmustest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Allikas: Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Allikas: Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Foto: ev100.ee

Alates 5. aprillist on Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis avatud näitus "Maapäev 100". Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale pühendatud näitus annab ülevaate Eesti omariikluseni viinud sündmustest. Eelkõige on tähelepanu pööratud eestlaste valitud esimese esinduskogu tegevusele. Tutvustavat teksti illustreerivad fotod, dokumendid ja ajaleheartiklid.

Maapäevale pühendatud ülevaatlikule näitusele andsid sisu Marge Allandi ja Lii Suurpalu Rahvusraamatukogust, kujundas Tuuli Aule ja disainisid Ruumilabori kujundajad Janno Roos ja Andres Labi. Ruumikujunduse autor on Viktor Gurov. Näitus toimub koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näituse avavad Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja ajaloolane Toomas Hiio.

Näitus jääb avatuks 19. maini ning tähistab Eesti Vabariigi ja Rahvusraamatukogu 100. sünnipäeva.

Õigussaalis on avatud väljapanek "100 õigusraamatut", mis jääb avatuks 31. oktoobrini. Väljapanekutega "Iseseisvusmanifest ja Eesti Ajutine Valitsus“ humanitaarsaalis ja "Isamaalised laulud" muusikasaalis saab tutvuda 30. juunini.

Näituse ekskursioonid toimuvad muuseumiööl 19. mail 18.30 ja 20.00.

28. novembril 2017. aastal täitus 100 aastat päevast, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile ja oli suur samm omariikluse suunas. Maapäev oli Eesti alal esimene parlamendilaadne rahvaesindus.

Maapäeval kui esimesel eestlaste esinduskogul on määrav tähtsus Eesti iseseisvuse saavutamisel: eestlaste kätte võeti kohalik haldusvõim, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus ja organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõjas. Samuti võttis maapäev asjaajamiskeelena kasutusele eesti keele ning seadustas eesti keele koolides õppekeelena.


Videomeenutus: EV100 Noorte Maapäev

28. novembril tähistati Riigikogus piduliku istungiga Eesti omariikluse tekkimise ajaloolist tähtpäeva – päeva, mil Eesti Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. See sündmus avas tee Eesti Vabariigi sünnile.

Ajaloolist tähtpäeva tähistati EV100 Noorte Maapäeva piduliku koosolekuga. 

Riigikogu istungisaalis toimunud pidulikul istungil osalesid saadikute kõrval ka noorte maapäeva saadikud ja valitsuse liikmed. Istungil kanti ette EV100 Noorte Maapäeva valitud 106 saadiku koostatud Eestimaa Noorte Manifest, milles kajastuvad tänaste noorte mõtted Eestist ja selle tulevikust.

Manifestis on väljatoodud neli põhilist teemat, mille väljakutsete lahendamisest sõltub, milliseks kujuneb Eesti riik. Need on haridus, noorte ühiskondlik aktiivsus, lõimumine, Eesti loodus ja elukeskkond. Manifestis märgitakse, et need on meie põlvkonna teemad – nii nagu meile eelnevail põlvkondadel olid omad ja järeltulevatel saavad olema enda omad.

Noorte manifestis rõhutatakse: "Teame, et tulevik on meie kätes. Aga selles tulevikus peab tähtsal kohal olema Eesti. Eesti peab olema tark, üksteisest lugupidav, teadmisi ja lahendusi otsiv ning hindav. Selline Eesti ühiskond teab, et ta on sama tugev, nagu selle nõrgimad lülid ja selle asemel, et veel aastakümneteks nõrkusega leppida, peame nõrkadest lülidest tugevad tegema. Koostöös."

Eestimaa Noorte Manifesti kandsid ette ja andsid Riigikogu esimehele üle Marcus Ehasoo Tallinna Inglise Kolledžist ja Eva Lennuk Narva Eesti Gümnaasiumist.

Tagasi üles