/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7532687t1h1ae2.jpg)
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) hinnangul on aastas ligi 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse intsidenti. Samas Tervise Arengu Instituudi andmetel vajasid Eesti elanikud tunamullu ravi 181 400 vigastuse järel.
181 400 vigastuse kohta on aastas 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse kaasust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse on ligi 60 000 inimesel ehk neljal protsendil inimestest, aga vigastuse tõttu vajab aastas ravi ligi 12 protsenti Eesti elanikest. Inimesed saaksid ennast ja oma peret õnnetuste tagajärgede eest kindlustada ja end paremini kaitsta, kui nad on seda siiani teadvustanud,» ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.
Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitused, põrutused, luumurrud ja põletused, aga ka näiteks koerahammustused.
Tervise Arengu Instituudi uuringu «Vigastused Eestis 2016» andmeil olid enamik vigastusi õnnetused, vaid neljal protsendil juhtudest oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega. Ligi pooled vigastustest saadi kukkudes (43 protsenti), näiteks kukuti treppidel või jää ja lume tõttu. Kolmandikul juhtudel lõid inimesed end ära või vigastasid esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga. Neli protsenti juhtudest olid sõidukiõnnetused, millest poolel kordadel sai viga jalgrattur. Kuuel protsendil saadi viga looma- või putukahammustuse või teise inimese tõttu.
/nginx/o/2018/04/02/7742857t1h3cfb.png)
«Ka Seesami praktikas on ligi poolte vigastuste põhjuseks kukkumine. Kevadised koristustööd on peagi ukse ees ja paljud majaomanikud hakkavad aias kasvavaid puid lõikama, mille käigus on kukkumise ja tõsiste vigastuste saamise oht väga suur,» ütles Seesam Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. «Lisaks aia- ja kodutöödele juhtub palju õnnetusi ka erinevate spordialadega tegelemisel nagu jalgrattasõit ja pallimängud. Samuti juhtub väga tõsiseid õnnetusi mootorratturitega igapäevases liikluses. Neid ei ole küll palju, kuid kui õnnetus juhtub, siis on vigastused tõsised,» lisas Gilden.
/nginx/o/2018/04/02/7742859t1h2410.png)
Tervise Arengu Instituudi 2016. aasta vigastuste uuringust selgus, et pooled vigastused olid marrastused, verevalumid ja lahtised haavad. Viiendik vigastusi olid luumurrud. 15 protsenti vigastusi olid nihestused ja venitused. Lisaks olid vigastuste põhjuseks võõrkeha sattumine silma või naha alla, põletused, silmavigastused ja peapõrutused. Mürgitustest vajasid ravi mürgise putuka hammustused ja alkoholimürgistus.
/nginx/o/2018/04/02/7742861t1h0266.png)
Ligi pooled vigastustest saadi kodus. 13 protsenti õnnetusi juhtus koolis või spordiväljakul, 10 protsenti tänaval või teel, märksa vähem aga kaubanduses, tööstuses ning hoolde- ja lastekodudes.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.