/nginx/o/2011/05/22/593330t1h410a.jpg)
Padise valda 15. sajandi algul rajatud Risti kiriku puitpõranda väljavahetamisel tuli päevavalgele kiriku ehitamise aegne püstistest paekividest laotud põrand, mille sarnast pole Eesti kirikutest varem leitud.
Risti kirikust tuli päevavalgele ainulaadne põrand
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljakaevamistel leiti kokku üle tuhande keskaegse hõbe- ja uusaegse vaskmündi, mida asjatundjad peavad hindamatu väärtusega koguks, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Asjatundjate hinnangul on Risti kiriku leidude puhul tegemist tõelise rõõmusõnumiga ja suure saladusega, mida arheoloogid ja kunstiajaloolased suutsid enda teada hoida pool aastat.
«Meil ei ole näiteid kõrvale panna keskaegsest põrandast, mis oleks nii täiuslikult säilinud kui siinne, teiseks see komplekt, nimetagem neid ohvrimüntideks, mis on ääretult kompaktne, ääretult suur, see kompaktsus jookseb läbi sajandite, keskajast, 15. sajandist kuni hilisemate sajanditeni,» rääkis kunstiajaloolane Kaire Tooming.
Esimesed umbes 700 münti ja paekivisillutise fragmendid tulid päevavalgele sügisel, kui välja vahetati Risti kiriku pikihoone põhjakülje põrand, salapärane paekivipõrand leiti aga äsja koos ülejäänud ohvrimüntidega.