Mis toimub? Sangaste loss on kadunud, Eesti ja Läti vahele tuleb tara ja kehva Tinderi kohtingu eest saab raha (2)

Sangaste loss on kadunud

Nädalavahetusel avastas Otepää valla erikomisjon, et poolteist sajandit kindlalt oma kohal seisnud Sangaste loss on ööl vastu pühapäeva minema viidud. Komisjoni esimees laiutas nõutult käsi ja selgitas, et kui nemad varahommikul kontrollima tulid, leidsid nad eest tühja platsi ja krahv Bergi monumendi. „Ma ei tea, eile õhtul seisis veel siin ja nüüd enam pole. On näha, et loss on veoauto peale pandud ja minema viidud aga kuhu, kes seda teab?!“ imestas komisjoni esimees.

Komisjoni kuuluva ehituseksperdi hinnangul on loss minema viidud koguni viies osas ja pealelaadimiseks on kasutatud tornkraanat: "See kõik on toimunud sedavõrd kiiresti, et lossi peegelpilt lossitiigil on veel selgesti jälgitav. Uskumatu, et keegi kohalikest midagi ei märganud."

Komisjoni finantsekspert leidis, et sellist operatsiooni ei suuda läbi viia ükski külamees: "Sellist maja ei vii ära käsikäruga, siin on vaja logistilist mõtlemist ja inseneritarkust. See saab olla ainult vallavanema töö! Küllap oli tal ammu plaanis loss pantida ja seejärel maha müüa“

Vallavanem seevastu kinnitab, et loss pole kuhugi kadunud ning seisab omal kohal nagu muiste. "Eks erikomisjon soovi ikka kõiki asju halvemast küljest näidata", ütles vallavanem. "Veel eile oli neil see pahasti, et ma linnamäelt seenetanud puud maha saagisin. Nüüd siis on neil loss kadunud. Ei lõpe neil Otepää meestel ka fantaasia."

Komisjoni esimees lubab, et Sangaste loss leitakse lähipäevil kindlasti üles ja tuuakse oma kohale tagasi. Komisjonile laekunud viidete kohaselt on loss müüdud või kingitud lätlastele, et panna see püsti piirialale ja avada uus eksklusiivne alkoholipood "ALKO PILS MILJONS". Samas on ka viiteid, et Otepäält Tallinna poole sõitnud Kanal 2 võttegrupp olla märganud Sangaste lossitorne Põltsamaa kandis Kuningamäe taga.

Komisjoni ülesandeks ongi nüüd erinevad versioonid läbi töötada ja loss üles leida. Komisjon ootab pealtnägijate vihjeid. Suurt abi loodetakse ka Interpolilt, kes on Sangaste lossi kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Tartu Maarja saab Eesti kõrgeima kirikutorni

Tartu Maarja kiriku ehitusprojekti ekspertiisi ja selle alusel tehtud muudatused on ehitusprojekti sisse viidud. 1. aprillil andsid KOKO arhitektid Tartu Maarja kogudusele ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutusele üle lõpliku projekti.

Ideekonkursi võitja kuulutati välja juba 2011. aastal. Projekteerimine toimus tihedas koostöös KOKO Arhitektide, Maarja koguduse ja sihtasutuse vahel. Pisemad muudatused puudutavad ruumilist lahendust ja on olulised ehk ainult koguduse jaoks. Suurem muudatus viidi sisse kiriku torni osas.

Senises projektis oli Tartu Maarja kiriku torni kõrguseks 52 meetrit, mis on üsna tavaline kirikutorni puhul. Uueks torni kõrguseks tuleb 152 meetrit.

Sada meetrit kõrgem torn pühendatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. See toetab senisest enam meie kiriku kui laulupeokiriku kontseptsiooni. Tartu Maarja koguduse ja Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse ühine soov oli luua visuaalne sild laulupidude sünnilinna Tartu ja tänase laulupeolinna Tallinna vahel.

Torniosa kõrgemaks ehitamise kooskõlastused muinsuskaitseametilt ja Eesti lennuametilt on olemas ning ehitustööd võivad alata. Ehitustööde lõppedes saab Tartu Maarja kirikust Eesti kõrgeim hoone, ületades seni seda tiitlit hoidnud Oleviste kiriku kõrgust 28,3 meetriga.

152 meetrise torni kõrgus võimaldab laulupeo tule teekonnale anda uue mõõtme. Tuli alustab oma teekonda Tartust ning selle läte põleb edasi Maarja kiriku torni tipus. Tule teekonna vältel jätab tuli endast erinevates paikades maha osakese ning jõudes Tallinnasse, saavad tuled taas omavahel visuaalselt ühendatud. Tuli tõuseb lauluväljakule jõudmisel 150 meetri kõrgusele, spetsiaalselt ehitatud tuletorni. Taevast tulesid vaadeldes moodustavad need noodi kujundi.

Kesklinna valitsus võtab tööle astroloogi

Tallinna Kesklinna valitsus on otsustanud võtta tööle astroloogi, kes alustab tööülesannete täitmisega alates 1. aprillist.

Kasutades planeetide seisude näitajaid teeb astroloog põhjaliku analüüsi erinevate sodiaagimärkide kohta, et ennustada inimeste elukäiku järgmiseks kuuks, viidates oodatavatele rõõmudele ja potentsiaalsetele probleemidele.

Analüüsi tulemusena valmib regulaarselt horoskoop, mida saab lugeda ajalehest “Kesklinna sõnumid”.

"Peame vajalikuks informeerida linnaosa elanikke tähtede seisust. Oleme veendunud, et see aitab kesklinlastel paremini sättida oma eluplaane ja oma aega paremini planeerida. Loodame, et meie horoskoop aitab inimestel teha elus õigeid valikuid," selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Kuigi see teade kõlab aprillinalja moodi, siis eelmisel aastal võttis Lasnamäe linnaosavalitsus päriselt palgale selgeltnägija. Loe selle kohta SIIT.

Tartu Ülikool lahendab teadusrahastuse probleemi

Et muuta teadusraha jagamine selgemaks ja avatumaks, on Tartu Ülikool otsustanud hakata jaotama teadusuuringute tarbeks eraldatud summasid teadlaste vahel loosiga. Lahenduse pakkus ülikoolile välja meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan Külli Kingo ütles, et ülikool on olukorras, kus terviseuuringute alarahastamine on hakanud takistama meditsiini teaduspõhist arendamist. See on ajanud hulga uurimisrühmi tõsisesse kitsikusse: „Selleks et kõikidel teadlastel oleksid võrdsed võimalused saada lisaraha ja et rahajagamisprotsess oleks võimalikult läbipaistev, oleme tõesti otsustanud hakata teadusraha jagama televisiooni otse-eetris loosiratta abil. Hea meel on tõdeda, et ülikooli juhtkond tuli algatusega kaasa,“ lisas Kingo.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar avaldas heameelt, et Eesti teaduse rahastamise küsimusele on ülikoolis lõpuks lahendus leitud: „See teema on teinud ülikoolis palju muret, kuid eks kõige paremad lahendused on ju ikka need kõige lihtsamad. Suur tänu ka minu poolt meditsiinivaldkonna helgematele peadele, kes tegid rektoraadile selle ettepaneku.“

Lehtsaar lisas: „Ülikool hakkab just sõlmima koostöölepingut telesaatega „Suur lotokolmapäev“, kus igal nädalal on ühel meie teadlasel võimalus saada otse-eetris endale SuperSummi loosirattaga hea õnne korral teadustöö tarbeks raha juurde.“

Tartu Ülikooli teadlase, riikliku teadustöö preemia laureaadi Joel Starkopfi sõnul on see suurepärane plaan: „Teadlaste olukord on praegu väga ebakindel. Loosiratas on justkui õlekõrs igale teadlasele ja annab väikese lootuskiire oma teadustööga julgemalt edasi liikumiseks.“

Teadusraha jagamise uus kord hakkab rahvusülikoolis kehtima selle aasta 1. septembril. Kord kuus toimuvatel valdkondade nõukogude koosolekutel valitakse loosiga igast valdkonnast üks teadlane, kes saab võimaluse minna järgmise nelja nädala jooksul telesaatesse. Nii saates kui ka valdkondade nõukogudes on kohal ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, kes tagavad, et kõik oleks korrektne ja õiguspärane.

Pirita linnaosa vanem Alina Tubli teatas, et lahkub poliitikast ja liitub ainsa naisena korvpalliklubi Tallinn Ülikool/Kaleviga

“Läbi elu on olnud erinevaid märke, et peaksin tegelema korvpalliga. Nüüd olen otsustanud lahkuda poliitikast ning alustada oma karjääri korvpallurina. Suuresti pean selle eest tänama treener Kalle Klandorfi, kes mind julgustas ja toetas seda suurt sammu tegema,” ütles Alina Tubli.

Oma uue karjääri alguses Tubli takistusi ei pelga. “Jah, minult on küsitud, et kas ma ei pelga oma soo, pikkuse või oskuste pärast. Ei pelga! Olen ennast tõestanud võrdväärse ja väga tugeva tiimi liikmena. Tegelikult on mul kokkulepe ka treener Klandorfiga, et järgmisel hooajal võtan kapteni rolli enda peale,” lisas Tubli. 

Vabaerakond soovib Eesti ja Läti vahele ehitada tara

Vabaerakond otsustas eile Moostes kogunenud vanematekogul piirata eestlaste kaubareise Lätti ning ehitada selleks kahe riigi piirile tara. Vanematekogu üksmeelne seisukoht oli, et selle tara peab püstitama Läti valitsus.

Vabaerakonna esimees Artur Talvik säutsus Twitteris, et tara tuleb nelja meetri kõrgune ning monoliitbetoonist.

 „Eestit esimesena! Siis Lati Pats,“ tviitis Talvik täna varahommikul.

Vabaerakonna plaani kohaselt tuleb Eesti - Läti piirile kümne meetri laiune eraldusriba, mis on mõlemalt poolt piiratud betoonseintega. See taristu on varustatud droonide ja öövaatlusseadmetega.

 Vabaerakonna konservatiivsem tiib leiab, et sellise tara ehitus läheb Lätile maksma võrdväärse summa seni eestlastelt saadud aktsiisirahaga ehk ligi 80 miljonit eurot. Erakonna liberaalsem pool aga on seisukohal, et tara võib vabalt maksma minna ka kaks ja pool korda rohkem. 

Tänasest hakatakse Tallinnas lennukitest vaktsiini puistama

Tallinna Linnavalitsuse tänasel erakorralisel istungil kinnitati sotsiaal- ja tervishoiuameti ettepanek hakata alates tänasest puistama lennukitest vaktsiini, sest olukord on tõsine.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul hakkab lennukitest vaktsineerimine toimuma terve Tallinna ulatuses, kuid kindlasti peab põhirõhk minema eelkõige Telliskivi asumi suunal. „Vaktsineerimise vastased peavad mõistma olukorra tõsidust ning kui inimesed on vaktsineeritud, siis neil ei ole vaja nakatumise pärast muretseda,“ selgitas Mölder.

„Kõigile peaks olema teada, et immuniseerimine aitab oluliselt kaasa sotsiaalse heaolu loomisele ühiskonnas ning seeläbi väheneb või lakkab haigestumine nakkushaigustesse. Rebaste ja kährikute suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine toimib juba mitmendat aastat hästi ning oleme veterinaar- ja toiduametilt (VTA) võtmas lennukite pealt vaktsineerimises selget eeskuju,“ ütles Mölder.“ „Kindlasti tasub igal juhul pöörduda ka perearsti poole ning mõista vaktsineerimise olulisust.“

Albiino siil ja vasikas: keda võib Eesti bussides kohata?

Lux Expressi bussijuht meenutab ühte pimedat ja külma reede õhtut kui noormees, kes oli küll veidi napsutanud, palus end Sillamäele viia. “Ma ei saanud inimest külma ja pimedasse jätta ning lasin ta bussi tingimusel, et pahandusi ei teki. Noormees lubas, et käitub korralikult, kuna tahtis vaid koju jõuda ja see oli sel päeval viimane selle suuna reis,” meenutab bussijuht.

Umbes tund aega hiljem tuli noormees tema juurde ja teatas murelikult, et nägi bussis hirmsat valget siili. “Ma ei uskunud. Naersin ja küsisin, et ega ta oravat pole näinud. Ta väitis siiski, et räägib tõtt ja oli väga murelik. Võtsin mikrofoni ja teatasin reisijatele: “Kallid reisijad, ega teil pole siil plehku pannud?”. Buss lagistas naerda. Kuid siis tunnistas üks neiu, et temal on küll valge siil kadunud,” räägib bussijuht, kes enda sõnul reisija juttu ei uskunud ja bussis naer jätkus.

Igaks juhuks palus ta siiski reisijate abi siili leidmisel ja pani salongis tuled põlema. “Suur oli minu ja kõigi teiste üllatus kui üks reisija karjus “Leidsin!”. Ja oligi salongis valge punaste silmadega albiinosiil, kes oli puurist plehku pannud,” naerab bussijuht. Reisijad arutasid juhtumit omavahel ja hea tuju valitses bussis kuni reisi lõpuni.

Pika staažiga Lux Expressi bussijuht meenutas aga hoopis uskumatut seika, mis juhtus temaga 40 aastat tagasi Petseri liinil, ent on tal tänaseni elavalt meeles.

Ühel tavapärasel liinireisil päris bussi astunud vanem naisterahvas: „Kas sa homme mind koos vasikaga peale võtad?“. „Ikka saab!“ toetas bussijuht reisija nalja heatujuliselt. Suur oli aga tema üllatus kui nali saigi järgmisel päeval tõeks - naisterahvas oli vasikaga platsis. “Ja ma ju lubasin! Kliendi ootusi aga petta ei tohi! Võtsin ta koos vasikaga peale ja mõistagi kõik teised reisijad ka. Petseris läksid aga kõik jälle rõõmsalt koos välja,” naerab bussijuht vahejuhtumit meenutades. Kaasaegses Lux Expressi bussis ta vasikat reisijana siiski ette ei kujutaks ning loomade transpordiks kehtivad Lux Expressis kindlad eeskirjad. “Selline nali enam korduda ei saaks,” on bussijuhi järeldus.

Mõnikord tuleb bussijuhtide sõnul ette olukordi, et reisija jääb magama ja ärkab alles lõpp-peatuses, oma õigest sihtkohast suisa sadade kilomeetrite kaugusel. Lux Expressi Saaremaa bussijuht jagab kurbnaljakat lugu, mis juhtus temaga Paide liinil sõites: “Olin just Märjamaalt Kuressaarde jõudnud, ära parkinud ja panin bussi lukku, kui märkasin sees inimest liikumas. Tegin ukse uuesti lahti ja üks “härrasmees” küsis, kas see on Märjamaa. Ütlesin talle, et see on märg maa tõesti, vesi ümberringi, kuid mitte Märjamaa. Mees oli vindine ja maganud kogu sõiduaja maha, sattudes seetõttu Märjamaa asemel Saaremaale. Saatsin ta siis ilusti turvakodusse magama.”

Lux Expressi bussijuht soovitab reisijatel olla tähelepanelik ja kui väsimus kimbutab, paluda kasvõi, et  mõni kaasreisija pilku peale hoiaks. “Eks see arusaadav on, meie bussid on niivõrd mugavad, et reisijatel kipubki silm looja. Mõni vaatab aga hoopis kogu reisi kestel meie meelelahutusekraanidelt filme ja ei märkagi õiges kohas väljuda,” naerab bussijuht.

Bussijuhid tunnistavad, et reeglina ei ole reisijatega probleeme ja kui tekib, aitavad neid tavaliselt lahendada huumor ja hea tuju. “Bussijuht ei ole jumal, nagu ei ole seda ka reisija, alati on võimalik leida kompromiss. Kõige tähtsam on, et reisija oleks rahul. Nii on ka endal lihtsam tööd teha. Närvipinget ei ole kellelegi vaja. Paraku mõni nagu otsiks konflikte, siis olen püüdnud asja naljaks keerata,” jagab staažikas bussijuht oma kogemust.

Lux Expressi reisijaid teenindab üle 300 bussijuhi. Lux Express on rahvusvahelise haardega Eesti bussiettevõte, mis pakub reisijatele mugavaimat bussisõitu kogu regioonis. Lux Express Grupp opereerib Eesti siseliine ning bussiliine suuremate Baltikumi linnade vahel, samuti Peterburi, Minski, Moskva, Helsingi ja Varssavi  suunal.

Ilmavalgust nägi esimene koerte tööportaal Woof in Estonia

Täna alustas tegevust Eesti esimene koerte tööportaal Woof in Estonia, mis on mõeldud neljakäpalistele, kes on pikemalt tööturult eemal viibinud. Portaali eesmärk on kokku viia koerad ja kontorid, mille töökeskkonnale lemmikloomad rõõmu ja soojust lisaksid.

Woof in Estonia tööportaalis on üleval koerkandideerijate lühikesed motivatsioonikirjad, kus lisaks nunnufaktorile on loetletud kontorikoera ametiks olulised isiksuseomadused ja oskused. Koerasõbralikud ettevõtted ja kontoritöötajad saavad omakorda portaalist aga enda jaoks sobiva kandidaadi leida. Lisaks saab lugeda tänaste kontorikoerte edulugusid ja hinnanguid oma töökeskkondadele. 

Kuigi paljud toredad koerad on tegelikult juba Eesti kontorite asukad, on Woof in Estonia eesmärk seda trendi veelgi kasvatada ja kutsuda ettevõtteid üles kontoritesse koeri värbama. Koerasõbralike ettevõtete hulgas on juba näiteks Eesti Ratsaspordi Liit, Uber, Hundred5, Toggl, Teamweek, Lift99, Testlio, Transferwise, Pipedrive, Adcash, Jobbatical, Ülemiste keskus, Idea Group, FC Flora jpt. Nende kontorikoerte muljeid näeb videos ja pildis Woof in Estonia tööportaalis. 

Koeraomaniku ja Idea Groupi töötaja Helle Tõntsu sõnul töötab nende kontoris täiskohaga õige mitu neljakäpalist. “Agentuuris ei tohi vaim kunagi väsida ja koertel seda vurtsu jagub! Tessa, Matilda, Sonja, Sämmi, Helga, Leo ja Lexy teevad suurepärast tööd. Võib julgelt öelda, et eelmise aasta parimad kampaaniasõnumid on koerte poolt loodud. Hoolimata tugevast auhktsendist on nad ka suurepärased ideede esitlejad. Kõrgtasemel loovlahendustega oleme reklaamiturust suupärase osa endale hauganud. Koerralik tööjõud!” selgitas Helle Tõnts. Ta lisas, et kuna koerad teevad oma tööd suurepäraselt, otsustatigi esimese kontorikoerte tööportaali ellu kutsuda, et veel rohkem toredaid neljakäpalisi endale mõnusa töökoha leiaks.  

Jalgpalliklubi FC Flora kontoris võib aga ringi liikumas näha tiimi mänedžeri Diana Klavani koera Nellyt, kes asus abitreenerina tööle kolmekuuselt. “Nelly tööpäev algab meeskonna tervitamisega, sest head suhted on kõige alus! Muidugi ei puudu töökohustuste hulgast ka jalgpallurite ergutamine ja tiimi riietusruumis võistluseelse närveerimise vähendamine.” Joonekohtuniku ameti poole pürgimisest on Nelly küll loobunud. Lippude ja saba vaheldumisi liputamine ajaks mängijad lihtsalt segadusse.

Kas Eesti NOKIA? Eesti smuutibränd lõi maailmas ainulaadse üliorgaanilise retsepti

Eesti oma smuutibränd FRUUTI on koos juhtivate Maaülikooli muru-ja mullauurijatega välja töötanud uue üliorgaanilise muru-mulla smuuti! 

Muru-mulla smuuti juurde jõudis grupp spetsialiste pärast 4 aastat väldanud uurimustöid, mil kaardistati erinevate looduslike saaduste kasulikkust inimorganismile ning nende kättesaadavust kodumaal. 

Ettevõtte sihtturgudeks on maad, kus mullast ja murust tuntakse tõeliselt puudust. Ettevõtte tegevjuht Gert-Kristjan Rungi tõi suurima potentsiaaliga piirkondadena välja näiteks Sahara, Araabia, Arktika ja Dasht-e Lüti.

FRUUTI muru-mulla smuuti sisu on pärit 100% Eestist, sisaldades kevadist värsket muru ja huumuserikkast mulda. Toode on sobilik omnivooridele, veganitele, looduse kui ka lihtsalt puhaste maitsete armastajatele. Toode on saadaval kõikides paremini varustatud RMK matkaonnides üle Eesti.

IIZI toob turule kohtingukindlustuse

IIZI Kindlustusmaakler AS toob esimesena Eestis turule kohtingukindlustuse lahenduse, mille abil on võimalik kindlustada ennast ebaõnnestunud kohtingutest tekkinud aja- ja rahakulu vastu. Esitledes uut teenust ajakirjanikele ja partneritele, ütles IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees täna, et ettevõte soovib käia ajaga kaasas ning pakkuda inimestele uuenduslikke tooteid eluliste probleemide lahendamiseks.

“Populaarsed kohtinguäpid nagu Tinder ja paljud teised võimaldavad inimestel küll kergemini kohtuda, kuid ühtlasi suureneb ka risk tutvuda inimestega, kes üldse ei meeldi,” lisas ta. Pleesi sõnul röövib ebaõnnestunud kohting keskmiselt tund aega inimese elust ning lisaks ajakulule võib kohtingu käigus esineda ka rahalisi kulutusi, näiteks maksavad inimesed selliste kohtamiste käigus sageli kinopiletite või õhtusöögi eest.

IIZI kohtingukindlustus on alates tänasest müügil ja kättesaadav kõigile üle Eesti. Ühe kindlustusega saab katta kuni 70 € suuruse kulu. Kindlustus tuleb soetada enne kohtingut. Lähtudes kindlustustingimustest peab tegemist olema ootamatu ja ettenägematu olukorraga. Kui kohting ei õnnestu, tuleb teha kulutšekkidest foto, hinnata kohtingule kulunud aeg ning saata nimetatud informatsioon koos teise kohtingupoole kinnitusega, et kohting tõesti ei õnnestunud, aadressile kahjukäsitlus@iizi.ee.

Haridus- ja Teadusministeerium avab ametnikukaamera

„Kuna meie haridus on maailma tipus, meie õpetajad parimad, meie õpilased targad ja hoolsad ning meie koolid töötavad laitmatult ja usaldusväärselt, siis pole ministeeriumisse enam tarvis järelevalveosakonda, mis õppeasutuste tööd jälgiks ja kontrolliks,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Ministri sõnul soovib ministeerium olla üha enam avatud ja oma tegevuses absoluutselt läbipaistev, mistõttu ei ole plaanis kaotada järelevalveosakonda ministeeriumi struktuurist, vaid see muudetakse järelevalvatavate osakonnaks.

„Idee iseenesest ei ole uus, võtsime eeskujuks loodushuviliste hulgas populaarsed veebikaamerad, mille abil saab jälgida nii metsiste, metssigade kui ka metskitsede tegevust,“ sõnas ministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa.

Ministeeriumi veebilehel oleva portaali haridussilm.ee vahendusel saab alates homsest, 2. aprillist jälgida ministeeriumi järelevalveosakonna ametnike tegevust. Seda saavad teha kõik kodanikud, kellel internetiühendusega seade – arvuti, tahvelarvuti või nutitelefon.

Kuna ametnikud tegutsevad suurel alal, siis võetakse kasutusele kaamera, mida e-teenuste osakonna juhataja sõnul saab liigutada ja kallutada, vaadeldava kujutise vaatenurka ja mastaapi saab muuta.

Erinevalt loomadest ei tegutse ametnikud kaamera ees ööpäevaringselt. Nende tegevuse nägemiseks tasub kaamerat jälgima asuda paar tundi enne lõunapausi ja uuesti pärastlõunal kella 15 ja 17 vahel. Keskpäeval lähevad ametnikud lõunale ja õhtupoolikul naasevad töölaua taha.

Kuna ametnike töö jälgimine pole seni olnud sedavõrd vahetult võimalik, siis annab ametnikukaamera haruldase võimaluse riigiteenistujate tegevust reaalajas jälgida.

Kingitus.ee elamusretkest Läti piiri aladele saavad rõõmu nii suured kui väiksed. 

Kingitus.ee eesmärgiks on tuua turule meelelahutust, mis eestlaste elu elamusrikkamaks teevad. Alates tänasest on neil müügis põnev seikluspakett, mis lubab kohvrid täis saada kõigil huvilistel.

Kingitus.ee tootejuht Sigrit Tamme sõnul sisaldab pakett mitte ainult võimalust ostelda odavamate aktsiiside maal vaid ka kvaliteetaega kogu perega lämbes autos. Kõigele lissaks saab nautida hunnituid maastikuvaateid ja mõnusaid teeauke. Ära ei ole unustatud ka kõige väiksemaid, kes saavad vanemate hea tuju korral saldejumpsi. „Tegemist on tõelise perepäevaga,“ kirjeldas Tamm.

Kingitus.ee on elamuskingitusi pakkuv ettevõte, mis on turul olnud juba 10 aastat. Nad pakuvad erinevaid elamuskingitusi nagu massaažid, langevarjuhüpped, elamusõhtusöögid ja palju muud põnevat. Nad on turule toonud teenused nagu „Sita teeninduse õhtusöök“ ja „Õhtusöök pilkases pimeduses“. 

Suusatamise kolmekordne maailmameister võtab suvel appi mehaanilise dopingu

Hawaii Express Estonian Cup maratonisari võib sellel aastal saada mõneti üllatusliku üldvõitja. Oma tõsistest plaanidest liidrisärk hooaja lõpuks enda selga jätta on avalikustanud värske seenioride kolmekordne suusatamise maailmameister Virgo Karu. Olles analüüsinud 2017 hooaja tulemusi (mil mitmel korral jäi vanameister napilt esikümnest välja), on sellel hooajal plaanis appi võtta igati reeglipärased treeningvõtted. “Estonian Cup korraldab ju nädal enne iga maratoni rajatutvustuse ja plaanin startida kõigil sellistel sõitudel uue akurattaga, mis otsustavatel tõusudel korrigeerib õige pisut minu väntamise sagedust. Kuivõrd võistlussõit on alati kõigest seitsme päeva kaugusel, jääb see korrektuur mulle lihasmälusse ja olen konkurentsis tagasi.

Tahan rõhutada, et ma ei saavuta nõnda mitte ühtegi eelist – selline meetod aitab pelgalt tasandada võitlusvälja, kus kõik ratturid konkureerimas on. Samuti on see kooskõlas kõigi rattasõidureeglite ja juhenditega. Asi on lihtsalt selles, et noorem põlvkond on sadulas aasta läbi ja ei arva suusatamisest suurt midagi. Mina loen oma missiooniks põlvkondade vahelise järjepidevuse hoidmist, kui talvised tegevused kipuvad silme eest kaduma. Loomulikult on sellel omad tagajärjed ja annan ju suure tüki edumaad käest.” Maailmameistrile on toeks tema eakaaslased ja lähimad sõbrad, kelledest esimesena suundub uut vahendit testima Andrei Gristsenko Estonian Cup

iga-aastasel varakevadisel luuresõidul 1-8-500. “Luurelaager lõpeb 22.04 ja esimene Synlab tervisesõit Põleva Kivi rattamaratoni radadel toimub viiendal mail. Jõuan ise Karu jaoks ratast testida piisavalt ning õnneks jääb sealt veel tervelt kaks nädalat, et praktiliselt pakendist välja võetud mudelit saaks veel tehniliselt tuunida. Usun, et seatud eesmärk on täiesti saavutatav,” lisab Gristsenko. Värske uudise valguses pole teada, kuidas suhtuvad initsiatiivi Eesti Jalgratturite Liit ning laiem rattaseltskond, kuid uut imeratast ennast saab näha Hawaii Express Estonian Cup sotsiaalmeediakanalitel juba alates 16.04.2018, kui stardib hooajaeelne kevadine luurelaager 1-8-500.

TÜ Kliinikumi Lastefond selgitas välja kõige heldemad sodiaagimärgid

Fondi iga-aastasest püsiannetajate profiili analüüsist selgus, et koguarvult on kõige altimad toetajad kaksikute ja jäära tähtkujus sündinud inimesed ning keskmise annetussumma järgi kõige lahkemad kaljukitsed.

2017. aastal annetasid TÜ Kliinikumi Lastefondile püsivalt 1401 eraisikut kogusummas ligi 150 000 eurot. Püsiannetajateks loeti eraisikud, kes olid annetanud aastas vähemalt kuuel erineval korral. Keskmise püsiannetuse suurus oli 9,8 eurot ning püsiannetajate mediaanannetus 5 eurot.

Sünniaeg oli võimalik teada saada 96% püsiannetajatest, kellest kõige suurema osa moodustasid kaksikute ja jäära tähtkujus sündinud inimesed. Järgnesid sõnni, vähi ja lõvi sodiaagimärgiga annetajad. Kõige vähem leidus Lastefondi püsiannetajate seas kaalude ja skorpioni tähemärgi esindajaid.

Kõige suurema keskmise püsiannetussummaga, milleks oli 11,1 eurot, panustasid Lastefondi kaudu raskelt haigete laste ravitingimuste parandamisse kaljukitse sodiaagimärgiga inimesed. Sealjuures oli kaljukitsede ja keskmise annetussumma poolest teise koha vahe koguni 1,4 eurot.

Keskmise püsiannetussumma suuruse poolest järgnesid kaljukitsele lõvi tähemärgi kandjad, kes annetasid aasta jooksul püsivalt 9,7 eurot. Keskmise püsiannetussumma poolest kolmandal kohal olid skorpioni tähemärki kandvad toetajad, kes panustasid püsivalt 9,4 eurot.

See, kas annetuse keskmine suurus või annetamiste arv ka tegelikult sõltub tähtkujudest, vajaks edasist ökonomeetrilist modelleerimist.

Kalade abiga saab tselluloositehasest keskkonnasõbralik ettevõte

Tehnoloogia arendamisel osalevad kolme ülikooli teadlased, kelle seas oli nii ihtüolooge, biotehnolooge kui ka insenere. Projekti kogumakusmus oli 2,3 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Liidus tõukefondidest.

Omaosaluse 10% katab tehase rajaja koos kohalike omavalitsustega. Kogu tehnoloogia põhineb manipuleeritud toiudahelal. Selle esimeses astmes kasutatakse kiirekasvulisi veetaimi ja vetikaid (nt ujuv- ja kaelus-penikeel, niitjad rohevetikad), mis seovad settebasseinidesse suunatavas reovees forsforit ja lämmastikku. Taimedest omakorda toituvad kalad, kelleks on välja valitud taltsutamatu isuga valgeamuur.

Täiskasvanuna võib see kala ühes päevas süüa kolm korda enam kui ise kaalub. Ahela lõppjärgus viiakse kalade biomassi näol veest välja kõik liigsed toitained.

Lisaks valgeamuurile asustatakse tiikidesse ka pakslaupa, kes toitub mikrovetikatest ning aitab vältia veeõitsenguid. Teadlastegrupi senised katsetused on näidanud, et sellisel tehnoloogial põhinev veepuhastus on praegu kasutusel olevatest biopuhastusmeetoditest 4-5 korda tõhusam.

Sisuliselt hakkab Emajõkke tagasi voolama pea poole puhtam vesi kui sealt võetakse. Nii oleks rafineerimistehasel ka oluline roll keskkonnaseisundi parndamisel. Emajõe ökoloogiline seisund on täna halb, kuid rafineerimistehases kasutatava puhastamistehnoloogia abiga on plaan saavutada hea ökoloogiline seisundiklass juba järgmise 10 aasta jooksul. Teadlaste hinnangul on see reaalselt teostatav.

Kuigi uuringud veel kestavad on esimesed tulemused paljutõotavad. Teadlaste sõnul lubab see planeeritavale tehasele vaadata uuest lähtepunktist ning kummutada senised peamised põhjused tehase rajamisel.

Pigem tuleks lisaks olulisele majandusmootorile näha tehases ka keskkonnaseisundi parandajat. Miks ei võiks see edulugu meile au ja kuulsust tuua ka väljaspool Eestit.

Aastas on plaanis toota kuni 100 tonni kaubakala. Tehase rajajad on lubanud tiikides kasvava kalast osa annetada heategevuseks omavalitsuste õppeasutustele ja hooldekodudele. Selleks on peetud läbirääkisimi ümbruskonna omavalitsustega ning põhimõtteline kokkuleppele on juba saavutatud.

Omavalitsuste jaoks tähendaks see umbkaudu 150 000 euro eest tasuta toiduabi.

Lisaks luuakse osadel tiikidel ka võimalused harrastuslikuks kalapüügiks ja seda kõigile tasuta. Sümboolne tasu tuleb maksta vaid püütud kala enda eest.

Koostöös kalastusklubidega on plaanis hakata korraldama ka kalapüügivõistlusi ja seda ka rahvusvahelisel tasemel.