/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/04/04/551712t1h742a.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli rõhutas, et president pole Eestis siiski valitsusjuht ega riigi tegevpoliitika käilakuju, vaid on lihtsalt üks kõrge riigiametnik.
Muuli: president on lihtsalt üks kõrge riigiametnik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sooviksin küll, et presidendivalimistel kerkiks üles ka teine kandidaat,» leidis ajakirjanik Janek Luts Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Kuulda on olnud, et Keskerakonna sees on arutatud alternatiivse kandidaadi esitamist,» lisas ta.
«Kord tullakse Eestis välja ideega valida presidenti rahva poolt, seda toetas justkui üle 80 parlaendisaadiku, aga siis pandi see miskipärast kalevi alla,» meenutas Muuli.
«Ma saan aru rahva lootustest, et meil võiks ka olla oma sõna kaasa öelda, kellest saab Eesti president,» lisas ta.
«Arusaamatuks jääb, mis mehhanismiga sotsid ja Reformierakond üldse otsustasid, et toetavad Ilvese tagasivalimist teiseks ametiajaks. Kas lihtsalt pressiesindaja tegi avalduse? IRL vähemalt tegi laiemapõhjalise otsuse,» sõnas Muuli.
«Aga kas peakski kuidagi teistmoodi see valik toimuma? President on valdavalt esindusisik ja võimude tasakaalustaja, sellise isiku valimiseks ei peagi tegema üldrahvalikku kampaaniat, aga et tal on nii tähtis ametinimetus, siis see tekitab vastakaid tundeid, justkui peaks seda laiemalt otsustama,» tõdes Muuli.
«Presidendi valimine riigikogus läheb suhteliselt libedalt, suurt diskussiooni ilmselt ei teki – see on «linnuke» sellesse tabelisse, miks nelja erakonnaga riigikogu on halb,» leidis Janek Luts.