/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/28/7733345t1had59.jpg)
Eesti keelas riiki sisenemise Vene riigisuuma saadikul Konstanti Zatulinil, mille peale Venemaa saatkond teatas, et selline otsus mõjub kõige negatiivsemal viisil kahe riigi suhetele.
Eesti keelas Vene duumasaadikul riiki sisenemise (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa saatkond vaatleb Eesti poole sammu avalikult ebasõbraliku aktina, mis kahjustab Vene-Eesti suhteid ning võib kõige negatiivsemal viisil mõjuda vastastikku lugupidava dialoogi perspektiivile ja heanaaberlikkuse vaimule, mille suhtes on Vene Föderatsiooni juhtkond korduvalt toetust väljendanud,» seisab Vene saatkonna kolmapäeval tehtud avalduses.
«Zatulin kavatses tulla Eestisse 29. märtsil (neljapäeval - BNS), et kohtuda Tallinnas ja Narvas elavate kaasmaalastega. Nagu teada, valiti ta 2016. aastal riigiduumasse muuhulgas ka Kirde-Eestis elavate Vene kodanike häältega,» teatas saatkond oma avalduses. «Kohtumine oma valijatega on saadiku otsene kohustus ja seda Zatulin kavatseski teha,» lisas saatkond.
Siseministeeriumi esindaja kinnitas, et duumasaadik Zatulinile on keelatud Eestisse tulek, viidates, et lähemalt selliseid otsuseid tavapäraselt ei kommenteerita.
Zatulin on riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni liige ning duuma SRÜ asjade ja kaasmaalaste komisjoni esimene aseesimees. Samuti juhib ta Venemaa diasporaa ja integratsiooni instituuti ning ta on ka Venemaa välispoliitika nõukogu ja kaitsepoliitika nõukogu liige.
Ukraina võimud kuulutasid Zatulini soovimatuks isikuks juba 2006. aastal, süüdistades teda rahvustevahelise vaenu õhutamises ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse ohustamises. Tema viisakeeld võeti kaks aastat hiljem maha. Ukraina on teda ka hiljem süüdistanud riigi terviklikkuse õõnestamises pidades peamiselt silmas tema tegevust Krimmi poolsaarel ning 2015. aastal algatati tema suhtes kohtueelne uurimine ja 2017. aastal kuulutati riiklikult tagaotsitavaks «Ukraina riikliku terviklikkuse ja puutumatuse ohustamise ning sõja planeerimise, ettevalmistamise, vallandamise ja pidamise eest».
Zatulin on tekitanud pingeid ka Lõuna-Kaukaasias külastades Mägi-Karabahhi, mis on Aserbaidžaani ja Armeenia vaheline vaidlusalune territoorium ja praegu Armeenia valduses.
Neljapäeval arutab valitsus välisminister Sven Mikseri ettepanekut kehtestada rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel piiravad meetmed 49 niinimetatud Magnitski nimekirjas olevale inimesele. Ei ole teada, kas selles nimekirjas on ka Zatulin.