:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/19/6260819t1h017e.jpg)
Kui aasta tagasi said Eesti Maaülikooli teadlased riigilt saadud teadusraha abil uurida pea kogu Eesti halvanud sigade Aafrika katku levikupõhjuseid, siis enam seda raha pole. Katk aga möllab jätkuvalt.
Tellijale
Teadlastel pole seakatku uurimiseks raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates katku puhkemisest 2014. aastal on jahimehed laborisse viinud ühtekokku 36 000 metsseaproovi. Kui endine põllumajandusminister ja kogenud jahimees Tiit Tammsaar aasta algul Eesti Maaülikooli järjekordseid proove viima läks, tuli jutu sees välja, et teadlased enam seakatkuga seonduvad küsimusi ei uuri.
Laboris võetakse proove jätkuvalt vastu ja selgitatakse välja, kas loom oli taudi nakatunud, kuid sellega asi suuresti ka piirneb. Küsimus ongi selles, kas keegi kogutud seireinformatsiooni läbi töötab ja lahti mõtestab.