Aita hoida elu Keri saarel: vabatahtlikud koguvad raha saare ainsa hoone remondiks

Eesti ühe põhjapoolseima saare sümboliks kujunenud Keri tuletorn tähistab juba järgmisel aastal 300. sünnipäeva.

Aastatel 1994-1995 Keri ühe viimase majakavahina töötanud AK uudisteankur Astrid Kannel palus, et head inimesed aitaksid hoida seda saart elukõlblikuna. «Kuna Soome lahes asuv Keri on Eesti üks kõige põhjapoolsemaid saari, siis on oluline, et seal saaksid ööbida nii merehädalised kui ka lihtsalt külalised,» ütles Kannel. «Soovime Hooandja portaali kaudu kokku koguda 12 500 eurot, et vahetada Keri saarel elu epitsentriks oleval peahoonel kõik 27 akent ja välisuks ning teha korda laed ja võimalusel ka mõni kasutuskõlbmatu ahi. Tänan kõiki 165 lahket annetajat, kes on 13 päevaga toetanud meie projekti juba rohkem kui 8300 euroga.»

Keri saare peahooneks on 1960. aastatel ehitatud piirivalvekordon, kus praegu asuvad nii köök, tööruumid, muuseum kui ka ööbimisruumid saarevahtidele ning külastajatele.

Keri saarevahina töötanud teleajakirjaniku Roald Johannsoni sõnul võeti esimene suurem renoveerimisprojekt peahoones ette 2007. aastal, kui ehitatud uus katus aitas peatada maja kiire lagunemise. «See maja on pidanud taluma aastakümneid karmi merekliimat, mille tulemuseks on tõsised kahjustused akendel,» lausus Johannson. «Aknaklaasid on purunenud, raamid mädad ning ühtegi neist ei ole võimalik enam avada, sest see tähendaks kogu aknast ilmajäämist. Kuna sellises kehvas olukorras on sisuliselt kõik 27 akent ja ka välisuks, siis on vihm ja tormituulte mõjul ka merevesi taas leidnud tee Keri peahoone siseruumidesse.»

Keri saar on väike, kõigest kolme-hektarise pindalaga saar, mille sümboliks on 1719. aastal Peeter I eestvedamisel rajatud karahvinikujuline tuletorn. See oli omalt ajal üks esimesi majakaid Läänemeres.

Muusiku, režissööri ja purjetaja Jaanus Nõgisto hinnangul on raske ette kujutada, mida tundsid ja mõtlesid need lugematud meremeeste põlvkonnad, kui nad Keri saare majakat nägid. «Tol ajal oli navigeerimine suur kunst ning GPSist ei osatud isegi unistada, nii et Peeter I eestvedamisel ehitatud Keri tuletorn oli ülioluline ohutu meresõidu tagamisel meie vetes,» rääkis Nõgisto. “Kui Peeter Suur raius hiiglasuure impeeriumi jaoks akna Euroopasse, siis meil mererahvana on kaasmaalaste abi vaja selleks, et aknaid parandada. Kuna järgmisel aastal tähistab Keri tuletorn 300. aastapäeva, siis kujuneb peahoone akende ja uste vahetusest ning lagede ja ahju kõpitsemisest üks samm kogu majaka renoveerimise mahukas plaanis.»

Keri saart haldab MTÜ Keri Selts. Kevadest sügiseni kestval navigatsioonihooajal saadab selts Kerile ka vabatahtlikud saarevahid, kelle hoiavad saart asustatuna, teevad heakorra- või remonditöid ning tervitavad rõõmsalt Kerile saabuvaid külalisi. Keri saare saarevahtidest ja nende sõpradest on moodustunud hästi toimiv kogukond, kes on palju panustanud saare hüvanguks ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Paraku jääb sellest suuremateks väljakutseteks nagu hoone kõigi akende väljavahetamine väheks.

Omapoolse panuse Keri saare elamiskõlblikuna hoidmiseks ja peahoone akende vahetamiseks saab igaüks anda Hooandja portaalis.

Keri Selts osaleb ka 16.- 18. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses peetaval Meremessil, et jagada infot annetuskampaania kohta. Lisaks on soovijatel võimalik end Kerile tulekuks registreerida.