/nginx/o/2014/08/28/3305437t1h74f7.jpg)
Postimehe fotograaf püüdis Tallinna kohal taevas pildile optilise nähtuse halo.
Fotod: karge ilm üllatas kauni loodusnähtusega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halo on valkjas või nõrgalt vikerkaarevärviline ringikujuline optiline nähtus tugeva valgusallika ümber, mis tekib valguse peegeldumisel ja murdumisel õhus hõljuvatelt tillukestelt jääkristallidelt. Jääkristallidega peegeldatud ja murtud valgus jaguneb vahel ka spektriks ja halo muutub vikerkaarevärviliseks, kuid madala valgustuse tingimustel on see vähevärviline.
Looduses tekib halo Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber. Värviline halo tekib aga pigem Päikese kui Kuu ümber. Kui halo taha jääb tume pilv, on see eriti hästi nähtav, sest pilved tekitavad nähtusele n-ö ekraani.
Halonähtusi tekitavad jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis viie kuni kümne kilomeetri kõrgusel. Talvel võivad halonähtused tekkida ka maapinnale lähemal. Tekkida võib kas üks või kaks libapäikest, vahel kaared ümber päikese, vahel valgussammas.