/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ei toeta tasulise kõrghariduse ideed, olgugi et esmapilgul võib praeguse kõrghariduskorralduse ümbertegemine näida lihtne.
EÜL ei poolda tasulist kõrgharidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukorras, kus kõrghariduse omandamine Eestis muutub tasuliseks, võib EÜLi teatel juhtuda, et noorte seas niigi levinud tendents minna õppima välismaale hoogustub veelgi. Eesti kõrgkoolid kaotaksid sel juhul suurima konkurentsieelise välismaa kõrgkoolide ees, milleks on eestikeelne tasuta kõrgharidus.
«Samuti võib tasuline kõrgharidus olla oluliseks pärssijaks elukestva õppe laiapinnalisel realiseerumisel,» kirjutas EÜL pöördumises. «Täiskasvanud õppurid, kes soovivad end täiendada töötamise kõrvalt, ei pruugi saada seda majanduslikel põhjustel endale lubada, eriti praeguste väheste stipendiumite ja kesise õppetoetuste ning õppelaenusüsteemi valguses. Õppemaks suurendab sotsiaalset ebavõrdsust, takistades kõigile võimekatele võrdset ligipääsu kõrgharidusele, ning raskendab seeläbi kõrghariduse eesmärkide täitmist.»
EÜL juhtis tähelepanu, et siiani õpetatakse ülikoolides erialasid, mis pole tulemuslepingutega seotud – see aga on üks peamisi põhjuseid, miks haridus- ja teadusministeerium pole valmis kõrgkoolidele rohkem raha andma.