Vabatahtlike merepäästjate arv kasvas üle 500

Politsei- ja Piirivalveameti merepääste juhtivpiiriametnik Raul Ilisson ütles, et tegemist on suurima hulga vabatahtlikega, kellele on korraga vabatahtliku merepäästja staatus omistatud. «Vabatahtlikud mängivad merepäästes kaasatava ressursina suurt rolli, reageerides nii merel kui piiriveekogudel. Samas on neil tähtis ülesanne ka kogukonnas veeohutuse ja merepäästealaste teadmiste parandamisel,» lisas ta.  

Ilissoni hinnangul on vabatahtlike merepäästeüksuste võimekus võrreldes ajaga, kui sõlmiti esimesed koostöölepingud, oluliselt paranenud. «Siis olid vabatahtlikel ka veidi erinevad huvid ja vaated – tänaseks on aru saadud, et kõike ei saa Soome näitel teha.» Ta lisas, et Soome olulisust meie vabatahtliku merepääste arengu juures ei saa siiski alahinnata, sest naabrite eeskuju on aidanud Eesti vabatahtlusel kiiremini areneda.

Tänaseks on Eesti rannikul enam kui 70 vabatahtlikku merepääste reageerimispunkti, tänu millele on merel päästetava jaoks ooteaeg vähenenud. Riiklike ja vabatahtlike üksuste keskmine abivajajani jõudmise aeg 2017. aastal oli merel 36 ja piiriveekogul 32 minutit. «Loomulikult sõltub abivajajani jõudmine nii mere- ja ilmastikuoludest kui ka õnnetuse asukohast, ent päästeüksuste kohalolek kogu rannikul parandab meie kõigi turvatunnet,“ lisas Ilisson.

Uued vabatahtlikud merepäästjad jagunesid kokku 24 merepäästeühingu vahel.

Mullu kaasati vabatahtlikke merepäästesündmustele rohkem kui 100 korral.