/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/24/7510207t1hada9.jpg)
Pakaseliste ilmadega veebruaris on esialgsetel andmetel alajahtumise tõttu hukkunud juba seitse inimest.
Veebruaris on alajahtumisse surnud seitse inimest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kuul on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastanud alajahtumist surma põhjusena seitsmel korral, rääkis instituudi arenduse asedirektor Marika Väli BNS-ile
Möödunud nädalal märkis ka Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas, et pakaselised ilmad on kiirabile toonud juurde hulga tööd ning iga päev tuleb tegeleda pealinnas ja selle lähiümbruses keskmiselt viie kuni kümne alajahtumisohtu sattunud inimesega.
Meedikute soovitusel olgu talvine riietus kihiline ja jalanõud ning kindad piisavalt suured, et ei pigistaks sõrmi-varbaid - see takistab seal vereringet ja sellega kudede soojendamist. Kui on ette näha, et külmaga tuleb õues pikemalt olla, peaks eelnevalt sööma korralikult ning ka kõrvad ja vajadusel näo sobiva riietusega kinni katma. Kui seda arvestada, saab Põhjamaa inimene nautida ka 20 kraadist ilma.
Adlase soovitusel on kaine grupijuht hea meetod, et keegi pidutsejatest ei jääks üksi õhukeste riietega või lausa ilma riieteta õue «puhkama», vaid ikka koos liigutakse edasi ja vajadusel hoolitsetakse takso või muu transpordi eest.
«Peab ka teadma, et «vana kooli» külmarohi töötab ainult terve ja tugeva inimese juures väikses koguses – alkohol ei tee sooja, vaid laiendab nahaaluseid veresooni ja tekitab sellega sooja tunde. Arusaadavalt on see hoopis karuteene, kui näiteks riideid seljas piisavalt ei ole või kui need on märjad,» selgitas Adlas.
Ilmateenistus prognoosib lähipäevadeks kuni 29 miinuskraadi.