/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/01/04/112673t1h8ea0.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkriminaalametniku Mati Ombleri sõnul on senine korruptsioonivastane seadus (KVS) omanud suurt preventiivset mõju, kuid on käsitlenud ametnike õigust tegutseda ettevõtjana erinevalt.
Politsei: korruptsioonivastasel seadusel on suur preventiivne mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kehtiva seaduse kohaselt on pidanud deklaratsioone esitama suhteliselt suur hulk ametnikke. Deklaratsioonid esitatakse asutuse deklaratsioonihoidjale, kes neid hoiab ja nende üle kontrolli teostab. Reeglina selgitavad deklaratsioonihoidjad ametnikele KVS järgseid piiranguid ja keelde,» rääkis Ombler Postimees.ee’le.
«Deklaratsioonide hoiustamise nõuded on seadusega reguleeritud. Deklaratsioonihoidjal on seadusest tulenev õigus nõuda deklaratsiooni esitajalt täiendavaid selgitusi ning teha päringuid. Põhjendatud kahtluse korral peaks deklaratsioonihoidja pöörduma uurimisorgani poole vastava avaldusega,» selgitas Ombler.
Samas on avalikkuse kontroll tema hinnangul olnud tuntav, kuna on esinenud juhuseid, mil kodanik, olles tutvunud kohalikus ajalehes ilmunud ametniku deklaratsiooniga, on esitanud politseile avalduse valeandmete esitamise kohta deklaratsioonis.
«Korruptsioonivastane seadus paneb deklaratsioonihoidjale kohustuse tutvuda esitatud deklaratsioonidega, neid hoiustada ning vajadusel kontrollida. Suurim koormus deklaratsioonide kontrollimisel lasub tõesti deklaratsioonihoidjal. Raske on hinnata, kuidas erinevad asutused selle ülesandega toime tulevad, kuid praktika on näidanud, et deklaratsioonide tutvumise ja kontrollimisega tegelevad asutused erinevalt,» tõdes Ombler.
«Politseil on võimalik välja nõuda ametnike deklaratsioone asutustelt vaid alustatud menetluse korral või siis juhul, kui deklaratsioonihoidjal on tekkinud põhjendatud kahtlus deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses ning ta saadab materjalid politseisse menetluse alustamise otsustamiseks,» selgitas politseiametnik.
Kui riigikogu võtab praegusel kujul vastu uue korruptsioonivastase seaduse, tähendab see, et peagi ei küsi riik enamikult siiani majandushuvide deklaratsiooni täitnud ametiisikuilt nende sissetuleku ega vara kohta mitte midagi.