PERH esitas väidetava altkäemaksujuhtumi kohta politseile avalduse

Haigla esitas avalduse «Pealtnägija» saadete alusel, kus kliinikut süüdistati hoolimatuses, varguses ning üks patsient väitis, et Peri küsis talt 4000 krooni altkäemaksu. «Nüüd on vaja, et õiguskaitseorganid annaksid sellele oma hinnangu,» ütles PERHi pressiesindaja Inga Lill Postimees.ee´le.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Maria-Elisa Tuuliku sõnul nimetatud asjas alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahv alusel, mis käsitleb pistise võtmist, kuid praeguse seisuga Perile kahtlustust esitatud ei ole.

PERH-i juhatus vabastas Peri möödunud nädalal Keila haigla järelravi kliiniku juhataja kohusetäitja ametist ning praegu jätkab ta kliinikus tavalise arstina.

«Pealtnägija» kirjeldas 6. aprilli saates, kuidas Keila haiglasse ravile viidud eaka naise lähisugulased süüdistavad personali hoolimatuses. Nende sõnul haiglas patsientidest ei hoolita, neid sõimatakse, inimesi pannakse luku taha ja ruume ei tuulutata ning palatisse paigutatud hädaabinupud tegelikult ei tööta ja nende abil pole võimalik häda korral haiglatöötajat välja kutsuda.

Möödunud kolmapäeval oli Keila haiglas toimuv taas «Pealtnägija» saates ning seekord kirjeldas ühe eaka patsiendi tütar, et tema ema haiglas viibimise ajal varastati vanuri pangaarvelt kokku 16 200 krooni. Vargus tuli ilmsiks pärast patsiendi surma. Patsiendi tütar tegi politseile avalduse, kuid kriminaaluurimise käigus ei suudetud varast tuvastada.

Ühe teise patsiendi sugulase sõnul nõudis Peri eaka haiglasse jätmise eest 4000 krooni ja konjakipudelit.

Aprilli lõpus algatas PERH sisejuurdluse ning komisjoni ülesanne oli välja selgitada, kas 6. aprillil ETV saates «Pealtnägija» kirjeldatud juhtumi puhul tehti ravivigu ning kas haiglas on esinenud hoolimatut suhtumist patsienti.

Komisjon leidis oma lõpparuandes, et antud juhtumi puhul esines tõepoolest vigu õendusabis ning personali käitumises, kuid samas ei tuvastanud komisjon otsest hoolimatut suhtumist patsientidesse ega ka sisulisi ravivigu.

Komisjoni hinnangul on tagasiside Keila järel- ja hooldusravi kohta olnud väga hajus – viie aasta jooksul on esitatud keskmiselt kaks kaebust aastas ning nende peamisteks põhjusteks on olnud puudused töökorralduses ja personali suhtlemisoskuses. Patsiente on häirinud personali ajapuudus ning seda on tõlgendatud soovimatusena aidata.

Mõnikord põhjustasid rahulolematust tõenduspõhise meditsiini piirangud tulla toime haigustega ehk teisisõnu patsiendi sugulased ei tahtnud leppida sellega, et nende lähedasel on raske haigus ja tervenemislootust ei ole.

Pärast eelmise nädala saadet, kus kliinikujuhti süüdistati juba otseselt varguses ja altkäemaksu nõudmises, otsustas haigla politseisse pöörduda.