:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/18/7595931t1h4202.jpg)
Tallinna Televisiooni tulevikku kaardistades tuleks ausalt vastata kolmele olulisele küsimusele, leiab endine ajakirjanik, riigikogulane ning Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits.
Ladõnskaja-Kubits: Tallinna TV tulevik sõltub ausast vastusest kolmele küsimusele (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas linna info edastamise jaoks vajame lisaressurssi Tallinna elanike taskust või oleks mõistlik seda raha kasutada mujal? Kas vajalik info linnakodanikele võiks olla avaldatav teistes olemasolevates kanalites? Ja kriitiliselt – kas Tallinna TV on tegelikult propagandakanal, mis teenib Tallinnas valitseva erakonna huve? See, mis Tallinna TVst saab, sõltub ausatest vastustest nendele kolmele küsimusele,» kommenteeris Ladõnskaja-Kubits.
«Informeerimise vastu ei saa midagi olla, probleem on administratiivse ressursi kasutamine ühe konkreetse erakonna huvides,» lisas ta.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/10/7562765t1h80b7.jpg)
Aas: anname Tallinna TV-le võimaluse
Tallinna linnapea Taavi Aas toonitas vastustes, et info edastamine elanikele on kohaliku omavalitsuse kohustus ning leidis, et Tallinna TV-le tuleks anda võimalus. Järgnevalt on välja toodud Aasa vastused eelnevalt püstitatud küsimustele:
- Kas linna info edastamise jaoks vajame lisaressurssi Tallinna elanike taskust või oleks mõistlik seda raha kasutada mujal?
Info edastamine oma tegevusest ja linnas toimuvast on kohaliku omavalitsuse kohustus, mitte fakultatiivne õppeaine, mida võib võtta või jätta. Ere näide sellest oli mullu septembris, kus Tallinna maratoni aegu tulid paljud liikluse ümberkorraldused kohalikele elanikele ebameeldiva üllatusena. Sarnane kogemus ilmnes Reidi tee puhul, kus küsitlus näitas, et arvestatav hulk inimesi polnud sellest kuigi informeeritud. Samas need, kes olid rohkem informeeritud, kippusid seda ka rohkem toetama. Erameedia võib vajaliku info edastada, aga kas nad seda teevad või mitte, selles osas garantiid pole, sest neid selleks sundida ei saa.
- Kas vajalik info linnakodanikele võiks olla avaldatav teistes olemasolevates kanalites?
Linn edastab infot kõigis talle kättesaadavates kanalites, erakanaleis, avalik-õiguslikes kanaleis, linnameedias, sotsiaalmeedias ja nõnda edasi. Ja ikka tuleb ette, et esineb infosulgusid. Näeme seda liikluskorralduse muudatuste puhul kõige selgemini. Paraku on inimeste meediatarbimine tänapäeval killustunud. Erameedia jõuab eeskätt tellijateni, linnameedia on üks vähestest, mis jõuab kõigisse postkastidesse. Kas kohalike uudiste edastamise võiks jätta vaid erameediale? Ma näiteks pole kuulnud, et Tallinnas tegutseks olulisi erameedia väljaandeid, mis keskenduks konkreetselt Lasnamäe, Mustamäe või Pirita teemadele. Samas näitavad uuringud, et arvestatava osa infot linnas toimuva kohta on inimesed saanud just linnaosalehtedest. Praegu on nendest päris palju infot EV 100 sündmuste kohta nende linnaosades, matusetoetusest ja liikluskorralduse muudatustest. Erameedialt ei saa eeldada, et nad hoiaks munitsipaalinfot esikülgedel pikemalt, sest neil võivad olla muud prioriteedid.
- Ja kriitiliselt – kas Tallinna TV on tegelikult propagandakanal, mis teenib Tallinnas valitseva erakonna huve?
Minu teada on kõigi erakondade esindajad Tallinna TV ekraanil sõna saanud, mida oli ka valimisdebattide ajal näha. Mõned lihtsalt ei tulnud kohale. Sama mitmekesisus kehtib näiteks «Vaba mõtte klubi» kohta. Mis puudutab Tallinna TVd, siis praegu on seal uus juhtkond, uued saatejuhid tulekul ja uued formaadid väljatöötamisel. Vaadatavus on ka paranenud. Annaks neile võimaluse. Suvel oli Tallinna TV üks väheseid kanaleid, mis üldse millegi värskega välja tuli, samal ajal kui mõni kanal puhkas mitu kuud. Uut hingamist on tunda. Ma oleks ka optimistlik koostöö osas erakanalitega.
Riigikogus küpseb idee muuta linnameedia tasakaalukamaks
Munitsipaalmeedia peaks olema riigil adekvaatselt reguleeritud, on arvanud vabaerakondlane Andres Herkel. Reformierakondlane Eerik-Niiles Kross märkis, et kaalutakse seadusemuudatust, mis kohustaks avalikest vahenditest riigi või kohaliku omavalitsuse ostetud saadetele kohaldama avalik-õiguslikus meedias kehtiva tasakaalustatuse nõude. Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra arvates võiks ka munitsipaalmeedia puhul toimida sarnane objektiivsuse kontrollimise süsteem nagu näiteks Eesti Rahvusringhäälingul (ERR).
Sarnase mõtte käis välja ka riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees, reformierakondlane Laine Randjärv: avalikest vahenditest rahastatud meedia loomisel – tulgu see raha kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest – peaks lähtuma avalik-õigusliku meedia seaduse reeglitest. «Peaks olema elementaarne, et kui avaliku raha eest ostetakse meediast sisu, ei tohiks see sisu esindada era- või erakondlikke huve,» lisas Randjärv.
Kultuurikomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof nentis, et munitsipaalmeedia tasakaalustatusega on Eestis suuri probleeme ning jutt ei käi ainult Tallinnast. «Võimulolijatel, sealhulgas neil, kes on sõnades kõige suuremad demokraadid ja liberaalid, tekib ikka kiusatus panna kas valla- või linnalehte aukohale nii enda foto kui ka juhtkiri ja tõrjuda tagaplaanile opositsioonipoliitikuid. Teisisõnu tehakse nii maksumaksja raha eest endale propagandat.»
«Möönan aga, et munitsipaalmeediat puudutavate seadusesätete väljatöötamine ja hea lahenduse leidmine võib osutada keeruliseks ülesandeks. ERRiga sarnased reeglid ei pruugi siin toimida,» leiab Pikhof.
Loe lisaks: