/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7443017t1heb56.jpg)
Kultuuriminister Indrek Saar kritiseeris riigikogus esinedes keskkonnaametnikke, kes soovivad seisma panna Linnamäe hüdroelektrijaama ja Hellenurme vesiveski, ministri hinnangul hävib sel moel nii kultuuripärand kui ka harjumuspärane elukeskkond.
Kultuuriminister kritiseeris Linnamäe hüdroelektrijaama sulgemise plaani (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister Indrek Saar esitas kolmapäeval riigikogule aruande riigi kultuuripoliitika põhialuste arengukava täitmisest möödunud aastal.
Kõneledes kultuuripärandist sõnas Saar, et alanud aasta keskmes on Eesti riigi sajanda aastapäeva juubeli tähistamine mitut aastat hõlmava juubeli- ja kultuuriprogrammiga. «2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid ka oma tähelepanu kultuuripärandile – algas Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma,» sõnas Saar.
«Unistan sestap ka, et sel aastal saavad mõistliku lahenduse vaidlused kala versus inimene,» sõnas Saar. «Muinsuskaitseametil tuleb pidada debatte keskkonnaametnikega, kes tahavad kultuuripärandi ja inimeste harjumuspärase elukeskkonna hävimise hinnaga sajandivanuse ja Eesti suurima hüdroelektrijaama Linnamäel ning ainukese tänini täielikult toimiva Hellenurme vesiveski igaveseks seisma panna.»
«Ja väga loodan, et varsti jälle saabuvad valimised ei vii taas mõnda riigikogu liiget kultuuripärandit täis joonistama või ministrit tegema ettepanekut mälestise lammutamiseks. Need oleksid igati väärikad kingitused vabariigile juubeli puhul,» sõnas Saar.
Kultuuriministri sõnul on Eestis 2017. aasta lõpu seisuga 26 538 kultuurimälestist. Neist tunnistati mullu mälestiseks kaheksa objekti, millest üks on arheoloogiamälestis ja seitse Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri näited. «Murettekitav on asjaolu, et ehitismälestistest on halvas või lausa avariilises olukorras väga suur hulk – tervelt kolmandik,» sõnas Saar.
Saare sõnul läks uue muinsuskaitseseaduse eelnõu eelmisel nädalal avalikule arutelule ning jõuab lähikuudel riigikokku. «Muinsuskaitsereformi eesmärk on luua parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikes huvides,» sõnas Saar.
Ka tõi Saar esile kultuuripärandi digitaliseerimise, mis kerkis oluliseks teemaks ka Eesti eesistumise ajal. «Olulise tõuke digitaliseerimisele on andnud kindlasti ka 1. jaanuarist 2017 esimese riigina maailmas Eestis säilituseksemplari seaduse alusel väljaannete digitaalselt säilitamise kohustus,» sõnas kultuuriminister.