Eesti 100. sünnipäeval toimuvad ekskursioonid KGB vangikongides

1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll on Eesti lähiajaloos märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes seal mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap.

Alates 1940. aasta oktoobrist sai Pagari tänav 1 hoonest õuduste maja. Sinna asus Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissariaadi (NKVD) Eesti allüksuse riikliku julgeoleku valitsus, mis oli juba 1940. aasta juunis, kui Eesti okupeeriti, alustanud kommunistliku režiimi ideoloogiliste vastaste vangistamist. Eesti poliitikud, riigiametnikud, majandustegelased, haritlased, ohvitserid, Vabadussõja veteranid, aga ka lihtsalt ühiskondlikult aktiivsed inimesed arreteeriti. Ülekuulatavaid peksti ja piinati ning saadeti siis tribunali alla, mis mõistis nad surma või pikaks ajaks vangilaagrisse.

1941. aastal rajati hoone keldrisse sisevangla kongid, mis on jäänud tänini kommunistliku terrori võrdkujuks. Vanglat kasutati küll vaid 1950. aastateni, kuid seal toimunu elab senini inimeste mälestustes. Kuni möödunud suveni avalikkusele suletuks jäänud vanglat tuntakse Pagari kongide nime all.

Külastajate ees avaneb kelder kahe koridori, kuue kongi ja ühe kartseriga. Kongid on konserveeritud ning külastajatele avatud säilinud kujul. Hoone on aga nüüdseks oma algse ülesande ehk elamu juurde tagasi jõudnud.

Tasuta ekskursioonid toimuvad Eesti sünnipäeval kell 12, kell 13 ja kell 14. Muuseumipileti hind on neli eurot.