Seadusemuudatus võimaldaks relvaeksamit teha tõlgi abil (2)

Tänasel riigikogu istungil läbis teise lugemise eelnõu, mis lubab mürataseme vähendamiseks kasutada tulirelval helisummutit jahipidamisel, lasketiirus ja laskepaigas. Kehtiv seadus lubab helisummutit omada ainult lasketiirus kasutataval sporttulirelval.

Lisaks tooks seadusemuudatus kaasa elektroonilise relvaloa väljastamise võimaluse. Praegu on kasutusel üksnes paberkandjal relvaluba. Kui jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on elektrooniliselt väljastatud, siis ei pea neid paberkandjal jahil kaasas olema, vahendab riigikogu pressiteenistus. 

Eelnõu kohaselt on võimalik relvaloa taotlejal eestikeelset relvaeksamit sooritada tõlgi abil ka võõrkeeles.

Riigikogu vaatas läbi muudatusettepanekud ja teise lugemise käigus viidi eelnõusse sisse rida muudatusi. Peale helisummuti kasutamise õiguse suurendati ka füüsilise isiku omandis olevate tulirelvade padrunite hulka seniselt 100 padrunilt 200 padrunile ning relvaloa omanikul on õigus omada kuni 5000 sütikut.

Suurem kaalutlusõigus kapol ja PPA-l

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Raivo Aeg toonitas, et relvaeksami on võinud tänaseni teha iga inimene oma emakeeles ning täna kehtiv relvaseadus ei sätesta mingisugust keelenõuet relvaeksami sooritamisel.

«Menetluses oleva relvaseaduse muudatustega seda nõuet aga karmistatakse ja viiakse sisse kohustus, et praktiline eksam laskmises tuleb sooritada eesti keeles: see tähendab, et eksamineeritav peab aru saama katse sooritamise käigus eestikeelsetest korraldustest ja juhistest,» selgitas Aeg. 

Kui praktilise osa peab tegema eesti keeles, siis teoreetilise osa saab eksamineeritav sooritada tõlgi abil tema emakeeles. «Selleks, et relvad ei satuks riigile ebalojaalsetele ja seadust eiravate kodanike kätesse antakse käesoleva seadusemuudatusega kaitsepolitseile ning politsei- ja piirivalveametile võrreldes tänasega täiendavalt kaalutlusõigus, mis võimaldab juba põhjendatud kahtluste korral isikule, kelles on oht riigi julgeolekule või üldisele avalikule turvalisusele, relvaluba mitte väljastada või kehtiv relvaluba tühistada,» lisas Aeg. 

Relvaseaduse muudatuse kohaselt peavad isikud, kes asuvad elamisloa alusel Eestisse elama ja samas omavad oma koduriigis relvaluba, nüüd eesti relvaloa taotlemisel sooritama eksami üldise korra alusel. Tänaseni kehtiva seaduse alusel väljastati neile eesti relvaluba automaatselt.

Uue regulatsiooni alusel peab näiteks ameeriklane, soomlane jne., kes on oma kodumaal jahimees, nüüd Eestisse kolides siin oma hobiga tegelemiseks sooritama relvaeksami;  meie seaduse alusel saab teooriaeksami teha oma emakeeles tõlgi vahendusel, praktilise osa sooritamiseks peab ta teatud tasemeni omandama eesti keele.

Koalitsiooni esindaja Raivo Aeg ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. 

Opositsioon: arutellu tuleks kaasata ka riigikaitsekomisjon 

Reformierakonna liikme Valdo Randpere sõnul peaks relvaeksamit sooritama ainult riigikeeles ja eelnõu tuleks veelkord arutada, kaasates arutellu ka riigikaitsekomisjon. «Reformierakond on seisukohal, et mistahes teises keeles, mis ei ole riigikeel, relvaeksami tegemise lubamine on põhimõtteline ja põhjapanev muutus, mis ei puuduta mitte ainult eesti keele rolli järjekordset vähendamist, vaid ka potentsiaalset ohtu julgeolekule. Seadusemuudatuse jõustumisel puuduks kindlus, kas eksamit sooritab tõlk või eksami tegija ise,» selgitas Randpere pressiteate vahendusel. 

Eesti keele tähtsust relvaeksami sooritamisel toonitas ka Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist. Vastuväiteid relvaseaduse muutmise katkestamiseks oli aga veel. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Henn Põlluaas rõhutas vajadust vaadata üle lubatud laskemoona kogus ja toetas riigikaitsekomisjoni arutellu kaasamise ideed. 

«Hääletades maha opositsiooni ettepaneku, mille kohaselt oleks ainsaks võimalikuks keeleks eksami sooritamisel eesti keel, kiitis ennast rahvuslikuks erakonnaks tituleeriv IRL heaks praktika, et relvaeksamit võivad edaspidi sooritada ka umbkeelsed mitte-eestlased. Tegemist on venemeelse ja rahvusriiki lammutava sammuga, mis ohustab  sisejulgeolekut,» kommenteeris Jaak Madison EKREst. 

Seega tegi opositsiooni esindav Reformierakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 34 ja vastu oli 41 riigikogu liiget. Seega ei leidnud opositsiooni ettepanek toetust, teine lugemine lõpetati ning eelnõu läheb kolmandale lugemisele.