Eesti elamisloata jäänud narvalane saadeti üle piiri

Mees viidi piirile Viru vanglast, kus ta oli viibinud viimased 12 kuud, eritranspordiga, kirjutab Viru Prospekt. Piiripunktis kontrolliti dokumente ja konvoi viis mehe keset silda, kus tal võeti käerauad ära ja tal tuli minna üle silla. Riigist väljasaatmise põhjuseks oli Viru maakohtu otsus tühistada tema alaline elamisluba.

Korolevi väljasaatmise saaga sai alguse 2013. aastal, kui ta otsustas Ivangorodis vennal külas olles minna Narva jõele kalale, rääkis mehe ema Niina Korolova. Mehed registreerisid oma sõidu piiripunktis. Tol päeval tõusis tugev tuul ja võrke välja võttes rikkusid mehed Eesti-Vene piiri. «Kõigest üks meeter ja 28 sentimeetrit,» ütles naine. Eesti piirivalvurid vehkisid kätega ja näitasid, et mehed tuleksid kaldale, kuid vennad otsustasid sõita mitte Eesti-poolsele kaldale, vaid sinna, kust sõitu alustasid. Vene piirivalvet oli meeste piiririkkumisest teavitatud ja vanem vend kirjutas seletuskirja. Aleksander aga tuli koju Narva, kuid Eesti piiril peeti ta kinni.

Viru maakohus mõistis mehe süüdi ebaseaduslikus piiriületamises, karistuse määramisel võeti arvesse 2012. aasta 26. septembri kohtuotsust, mille järgi mõisteti 24-aastane Aleksander süüdi narkootilise aine (kanepi) riiki toimetamise katses. Toona mõisteti noormehele karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, mis asendati 1090 tunni ühiskondliku tööga.

Ühest pahandusest teise

Aga noormees ÜKT-tunde tegema ei hakanud ja läks Venemaale. 2013. aasta 11. detsembril kuulutas Viru maakohus ta tagaotsitavaks.

Venemaal olles sattus Aleksander kaklusse ning teda karistati vangistusega. Kaks aastat veetis mees Leningradi oblastis asunud koloonias ja seejärel töötas ühe aasta Ivangorodis. «Ta sai tööl hästi hakkama ja rohkem seadusega pahuksisse ei sattunud,» rääkis ema. Kui mees võttis end töölt lahti ja otsustas koju tulla, siis ema sõnul sai ta aru, et tuleb oma tegude eest vastutust kanda. «Aga et tal tuleb oma vigade eest nii rängalt maksta, ta muidugi arvata ei osanud,» sõnas naine.

Eelmise aasta 27. jaanuaril pidi naine pojaga piiripunktis kokku saama. «Seisan, ootan, aga teda ei ole. Siis mulle öeldi, et politseil on teie pojale küsimusi ja seetõttu peetakse ta kinni,» meenutas naine. Ta arvas esmalt, et probleem on poja aegunud ID-kaardis, kuid uskus, et poeg lastakse Eestisse, sest tal on olemas alaline elamisluba. Aga mees vahistati ja viidi vanglasse, kus ta veetis pea aasta.

Ema ei istus käed rüpes

Kui ema sai teada, et pojalt tahetakse ära võtta elamisluba ja saata ta Venemaale, siis pöördus ta advokaatide poole, helistas politsei- ja piirivalveametisse, Venemaa konsulaati Narvas, otsis abi meediast.

Pärast venekeelses meedias ilmunud lugusid sai ta kõnesid mitmelt inimeselt, kelle lähedased on olnud samas olukorras. «Ma ei osanud kunagi arvata, et Venemaa kodanike Eestist väljasaatmine on nii massiline,» rääkis Koroleva.

«Loomulikult pole minu poeg ingel ja ta on teinud elus lollusi. Aga minu arvates on ta oma süü heastanud – istus vangis oma huligaansuse eest. Kõik karistused on kantud,» rääkis naine. Emale jääb arusaamatuks, miks kunagisi eksimusi taas meelde tuletatakse ja poeg elamisloata jäetakse ning saadetakse välja riigist, kus ta on sündinud.

«Ma arvan, et see on ebaõige! Ta ei ole mõrtsukas ega vägistaja, ta ei ole toime pannud ühtegi rasket kuritegu,» sõnas naine. Ema sõnul on ta tervis kehv ja ta lootis, et Aleksander tuleb ja hakkab tema eest hoolitsema. Ta möönab ka ise, et poeg satub tihti sekeldustesse, aga on loomult naise kinnitusel hea südamega.

Kõigest juhtunust hoolimata ei ole Koroleva istunud käed rüpes. Ta käis Ivangorodi linnapea jutul, sõitis isegi Leningradi oblasti kuberneriga kohtuma ja sai teada, et teistest riikidest Venemaale saadetud kodanikele on ette nähtud ühekordne toetus, lisaks 15 kg jagu toiduaineid ning neli korda aastas antakse hooajaks sobivat riietust. Naise sõnul üüris ta pojale Ivangorodis korteri, varustas ta hädavajalikuga. Praegu on poja jaoks kõige olulisem leida töö, ema loodab, et see õnnestub.