/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)
EV100 muusikaprogrammi kuuluv ballett kannab meie tippmaletaja ning ajaloo ühe suurkuju järgi nime «Keres» ning teos jõuab juubeliaasta puhul Estonia lavale veel sel sügisel. Kuidas ballett sündis ning kellega koostöös ja millest täpsemalt räägib?
Paul Kerese auks jõuab lavale suurejooneline ballett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EV100 juhtrühma liikme Margus Kasterpalu sõnul leiti tippmaletaja elust kõnelev ballett juubeliprogrammi muusikasündmuste sekka 2015. aastal toimunud ideekonkursi kaudu.
«Uudne balletilavastus Eesti ühe suurkuju Paul Kerese auks on olnud kahtlemata ootamist väärt, seda enam, et teose autoriteks ja esitajateks on tõelised professionaalid,» lausus Kasterpalu teose esitlusüritusel.
Ajaloolise algupärandi toob lavale lavastaja-koreograaf Teet Kask. Teose muusika on kirjutanud heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder ning libreto autor on Andri Luup. Lavakujunduse teeb balletile Ülar Mark.
Loovmeeskond on juba üle aasta Eesti juubelile pühendatud teose valmimiseks koos käinud ning nüüdseks on kindel, et ballett «Keres» jõuab Estonias teatrilavale juba käesoleva aasta septembris.
«Kerese pärandisse süvenenuna mõistsime üha enam, milline suurvaim oli tagasihoidlikus ja väärikalt elegantses inimeses. Tema olemus oli eeskuju, inspiratsioon ja tugi keerulistel aegadel. Pidasime vajalikuks kätkeda need väärtused loodavasse etendusse ja seeläbi teha kummardus suurkujule,» tunnistab Kask.
Lavastuse keskne kujund on lavastaja-koreograafi sõnul müütiline ärajäänud partii. «Nii võib nähtut vaadelda ka kui metafoori Eesti inimeste ärajäänud võimalust,» selgitab ta.
Rahvusballeti tantsijatega koos mängivad etenduses rolli ka Yxus Ensemble' muusikud ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Teosele heliliselt olemuse andnud Timo Steineri sõnul kohtuvad lavastuses kaks ideaalmaailma: male kui mängu ja mõtlemise ideaal ning ballett kui muusika ja tantsu imelise ühenduse kõrgeim vorm.
«Teosele impulsi samaaegselt nii male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta-valge minimalism ning määratu kontrast ja pinge,» kirjeldab üks kahest teose heliloojast.
Ballett kuulub EV100 muusikaprogrammi ja on Eesti Muusika Päevade kavas. Etendused toimuvad septembrikuus Rahvusooperis Estonia ja festivali Draama raames Tartus.
Paul Kerese sünnilinnas Narvas saab balletti näha 2019. aastal.
Etendus on kahes vaatuses ja kestab kokku 90 minutit. Lähemalt saab lugeda lavastuse veebilehelt www.ballettkeres.ee
Piletid on juba müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.