Politoloog: sotsid väärtustavad võimulolekut rohkem kui väärtuspõhimõtteid (2)

Läinud kolmapäeval otsustas Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) võimuliit (v.a sotsiaaldemokraat Hannes Hanso) jätta justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldushääletusel hääletamata. Teisisõnu: ministrit ei umbusaldatud, kuid talle ei avaldatud ka usaldust. 

«Hääletamata jätmine näitab seda, et koalitsioonikaaslased olid tõsises kahvlis: väärtuspõhimõtete järgi oleks nad pidanud Urmas Reinsalule umbusaldust avaldama, kuid poliitiline pragmaatika ja soov koalitsiooni säilitada olid sel korral tugevamad,» selgitas politoloog Tõnis Saarts. Nii otsustatigi riskide maandamiseks (et keegi valitsuserakondade saadikutest, puhtalt emotsioonidest innustatuna tervet koalitsiooni umbusaldushäältusel põhja ei laseks) hääletusel mitte osaleda.

Saarts: SDE otsustas väärtused ohverdada poliitilisele pragmaatikale

Taoline käitumine umbusaldushääletusel annab sotsiaaldemokraatide valijatele, aga ka teistele võrdõiguslikkuse ning naistevastase vägivalla eest seismise väärtustajatele selge sõnumi: «Seda, et erakond tähtsustab võimulolekut ja pragmaatilist joont poliitikas enam kui väärtuspõhimõtteid. Täpselt nii, nagu kõik teised Eesti põhivoolu erakonnad seda seni ongi teinud,» nentis Saarts, lisades: 

«Aasta pärast on see skandaal juba ammu valijatel meelest läinud ja sotside saatuse 2019. aasta valimistel ei otsusta küll mitte Reinsalu küsimus, vaid see, kuidas nad suudavad end oma põhikonkurentide (Keskerakond, rohelised ja Vabaerakond) kõrval positsioneerida.» 

Pikas perspektiivis on erakonnal rohkem võita võimul olles, kui praegust koalitsiooni lõhkudes, kusjuures viimast vahejuhtumi pärast, mida valimiste ajaks suurt enam keegi ei meenuta. «Ükski poliitiline strateeg poleks SDE-le soovitanud, et lõhkuge see koalitsioon, minge opositsiooni ja küll valija teie põhimõttekindlust meenutab veel aastakümneid hiljem. Ei, ei meenuta - meenutatakse neid, kes midagi poliitikas ära tegid ja võimul olid.»

Tegemist ei ole Eesti poliitika selle aastakümne tippskandaaliga, mis muudaks oluliselt erakonnapoliitilisi jõujooni ja valijaskonna suhtumist. «Reformierakonna rahastamisskandaal 2012. aastal oli selle aastakümne tippskandaal. Reinsalu juhtum oli lihtsalt üks tavaline repliigiskandaal, mida tuleb poliitikas ikka ja jälle ette. See, et see nii dramaatiliseks kujunes oli pigem asjaolude kokkulangemise tulemus,» sõnas politoloog. 

«IRL pigem võidab punkte juurde: partei kehtestas end jõuliselt ja IRLi rahvuskonservatiivsete valijate jaoks on naistevastase vägivalla teema vaevalt TOP 10 teema seas, mille järgi nad erakondi kaaluvad.»

Tõsi, ajutiselt võivad sotsiaaldemokraatide valijad erakonda küll «karistada», leiab Saarts. «Kuid kuna parteil on üsna lojaalne, kuigi samas võrdlemisi juba kokkukuivanud toetajaskond, siis suurt ja jäädavat kahju see vahejuhtum sotside renomeele vaevalt teeb,» lisas politoloog. Lõppenud poliitskandaali võtab Saarts kokku järgmiselt: «IRL peaks Keskerakonnale ja SDEle tõsiselt tänulik olema - nende koalitsioonipartnerid ohverdasid osa oma heast renomeest selle nimel, et see valitsusliit saaks edasi kesta ja seda koos IRLiga.»

Loe lisaks:

Video ja blogi: umbusaldusavaldus minister Reinsalu vastu kukkus läbi