Kelmuses süüdistatav Narva linnavolikogu esimees jätkab ametis

Jefimov kinnitas BNSile, et kaebab Tartu ringkonnakohtu otsuse riigikohtusse edasi. Ka sõnas Jefimov, et jätkab Narva linnavolikogu esimehena. «Fraktsioon usaldab mind, olen valmis jätkama,» ütles ta.

Tartu ringkonnakohus jättis esmaspäeval muutmata Viru maakohtu mullu 28. juuli otsuse, millega tunnistati Jefimov (49) süüdi korduvalt toime pandud kelmuses ja talle mõisteti tingimisi vangistus. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav ja tema kaitsjad, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, Jefimovi õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist.

Kolmest kohtunikust koosnev ringkonnakohtu kolleegium nõustus maakohtuga ja pidas tõendatuks, et Jefimov pani kelmuse toime otsese tahtlusega. Kriminaalasjas leidis ringkonnakohtu hinnangul ümberlükkamatult tuvastamist, et Jefimov esitas FIEna haigekassale haiguslehed eesmärgiga saada haigushüvitist. Samas jätkas ta tööülesannete tavapärast täitmist Narva linnavolikogus ning õigusteenuste osutamist FIEna, teenides mõlemal juhul tulu.

Opositsioon avaldab umbusaldust

Narva volikogu opositsioonilise Meie Narva saadikurühm esitab umbusaldusavalduse volikogu esimehele Aleksandr Jefimovile.

«Kui Aleksandr Jefimovil oleks kübekegi südametunnistust, oleks ta kohe linnavolikogu juhi kohalt ise tagasi astunud,» ütles Meie Narva fraktsiooni liige Sergei Gorlatš. «Me saame aga aru, et seda ei juhtu ning seetõttu peame oma kohuseks avaldada talle umbusaldust.»

Gorlatš tõdes, et ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning opositsioon austab Jefimovi õigust kaevata otsus riigikohtusse edasi.

Volikogu hakkab umbusaldusavaldust arutama järgmisel istungil.

Keskerakonnal on Narva volikogus 23 ning valimisliidul Meie Narva kaheksa kohta.

Süüdistatakse kelmuses 

Mullu juuli lõpus määras Viru maakohus Jefimovile ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Ka rahuldas kohus haigekassa nõudeavalduse ja kohustas Jefimovit haigekassale tagastama 2495 eurot ja 83 senti. Kohus mõistis Jefimovilt välja ka 3369 eurot menetluskulude katteks.

Jefimov ennast süüdi ei tunnistanud ning kaitsja palus ta õigeks mõista. Küll aga tagastas Jefimov haigekassale ligikaudu poole talle makstud rahast.

Süüdistuse kohaselt sai Jefimov 2014. ja 2015. aastal linnavolikogu aseesimehena töötamise ajal haigekassalt kuuel korral kokku 4995 euro ja 83 sendi ulatuses ajutise töövõimetuse hüvitist. Ta esitas haigekassale haigushüvitise väljapetmise eesmärgil FIE Juriidiline büroo Aleksandr Jefimov nimelt haiguslehe andmed. Haiguslehtede alusel määras ja maksis haigekassa Jefimovile välja haigushüvitisi, millele Jefimovil tegelikult õigust polnud.