Katastroofist teavitamine on Eestis lapsekingades (15)

Selline erakorralist raketiohtu tõotav sõnum saadeti laupäeval kõigile Hawaii elanikele. Mõnikümmend minutit hiljem selgus, et ametnik vajutas kogemata valele nupule ja ohtu pole.

Kas selline «valele nupule vajutamine» on Eestis võimalik?

Siseministeeriumi esindajate sõnul vastutab iga asutus ise oma haldusalas toimuvate kriiside lahendamise, sealhulgas avalikkuse teavitamise eest. 

«Näiteks küberrünnakust teavitab RIA, loomataudist veterinaar- ja toiduamet jne,» selgitas siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Priit Laaniste. 

Päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg ütles, et neil puudub sõnumisaatmise võimekus. «Sõltuvalt hädaolukorrast saab päästeamet ohuteavitust teha raadiokanalite, sotsiaalmeedia ja muu massimeedia kaudu,» ütles ta.

Politsei- ja piirivalveameti kiirteavitamine tugineb massimeedial ja mobiiltelefonidele sõnumi saatmisel, kuid seda saab teha üksnes mobiilioperaatoritega koostöös ja võtab aega.

Aega on 10 minutit

Aga kui on väga kiire? Ja teavitada on vaja kõiki eestlasi? «Sõjalise ohu teemal peab suhtlema kaitseväega,» märkis Saar. 

Kaitseväe pressiosakonna juht ütles, et häiresõnumi saatmise teemal tuleb pöörduda riigikantselei poole. 

Riigikantselei esimene vastus suunas tagasi siseministeeriumisse. Ringmäng.

Selgus, et häiresõnumite saatmist käsitlev elanikkonnakaitse kontseptsioon on valitsusel laual. Paari minutiga rahvale häireteate ja valehäire teate saatmine on täna veel võimatu.

«Peamine, mida kasutatakse on massimeedia. On õigus võtta ühendust erinevate meediaväljaannete toimetajatega ja nemad peavad siis koheselt vastavad sõnumid inimesteni edastama. Aga muud head lahendust pole,» ütles elanikkonnakaitse kontseptsiooni rakkerühma juht Margo Klaos.

«Vabariigi Valitsus palub: jääge koju, ärge alluge provokatsioonidele! EV Valitsus»

2007. aasta pronksiööl saadetud sõnumi saatmine võttis Klaose teada aega poolteist päeva. 

Häiresõnum paari minutiga 

Kui valitsus elanikkonnakaitse kontseptsiooni tunnustab, luuakse Eestis ühtne häiresõnumite saatmise süsteem. 

Klaose sõnul saaks seda kasutada kõikvõimalikes kriisides, kus on vaja väga kiiresti mingi piirkonna elanikele teavet anda. Ka sõjaolukorras. 

«Kõige sagedamini on ilmselt seda vaja loodusõnnetuste või erakordsete ilmastikutingimuste korral, aga ka kemikaaliõnnetuste ja tulekahjude puhul on vaja teatada, et sulgege uksed aknad ja istuge siseruumides. Praegu antakse neid asju meedia kaudu teada, aga kõik inimesed pole selles infoväljas,» ütles Klaos.

Klaose sõnul võivad häiresõnumid muutuda tavapäraseks, kuid teiste riikide kogemus näitab, et seda väga tihti vaja ei lähe. «Ei ole nii, et igal aastal tingimata häiresõnumi saab,» ütles ta.

«Sisu osas valmistatakse sõnumid ette, kuid päris automaatsõnumeid ei saa olema suure punase nupuga. Oluline on, et see sõnum oleks 160 tähemärgi sisse äramahutatav ja kiiresti kohandatav.»

Kuidas tänaseni hakkama saime?

«Põhimõtteliselt saab sõnumeid ka täna saata. Aga teha kindlaks, et sõnum õigesse kohta läheb, on natukene pikk ettevõtmine,» ütles Klaos.

Klaose sõnul on sõnumisaatmine täna lihtsalt ajamahukam. «Peab kõigi mobiilsideoperaatoritega rääkima, kellel erinevad tingimused ja võimalused. Peab olema võimalus, et sõnumi saatmine toimub minutite jooksul. 1-2 minutit umbes läheks selle süsteemi jõustumisel,» ütles Klaos.

Häiresireenid

Täna pole veel Klaose sõnul selge, millise tehnilise lahenduse kasuks otsustatakse. Valitsus võtab kontseptsiooni arutamisele veebruaris. «Leedus maksis see 5 miljonit, aga see hõlmas laiemaid tegevusi. Meie pakutud süsteem on veidi teistsugune, aga tahame saada selle süsteemi leedukatest vähemalt poole odavamalt.»

Klaose sõnul süsteem kogemata häiresõnumi saatmist ei võimalda. «See vajab sõnumi sisse trükkimist. Ju siis olid Hawaiil kasutusel kindlad mallid,» ütles ta. 

«Kui sõnumiteavitus on olemas, siis tuleb analüüsida, kas ka sireene oleks juurde vaja. Praegu on sireenid olemas kemikaalidega tegelevates ettevõtetes. Sillamäel on kogu linn kaetud sireenidega. Kas neid oleks rohkem vaja, otustatakse pärast seda kui  sõnumiteavitus on läbi proovitud,» ütles Klaos.