:format(webp)/nginx/o/2018/01/16/7487315t1h92ad.jpg)
104 inimest on allkirjastanud president Kersti Kaljulaidile edastatud avaliku kirja, milles taunitakse Tiit Ojasoo osalust Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu lavastamises. Kirja üks algatajatest on sotsiaalmeediagrupi «Virginia Woolf sind ei karda!» moderaator Nika Kalantar.
Postimees avaldab kirja täismahus:
Avalik kiri Eesti Vabariigi Presidendile
Lugupeetud president Kersti Kaljulaid
Möödunud aasta Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel pidasite selge ja sisuka kõne, mis juhtis tähelepanu väga kurvale perevägivalla statistikale meie riigis. Teie julge väljaastumine pani alguse paradigmanihkele, kuidas rääkida pere- ja naistevastasest vägivallast pärast senist üldist mahavaikimistava. Järgmistel pühadel räägiti juba julgemalt ja suurema hukkamõistuga, et naised ja lapsed on jälle rohkem peksa saanud kui tavalistel päevadel.
Eesti Vabariigi juubelipeo programmi kutsuti tegema Teater NO99. Kollektiivi kuuluv lavastaja Tiit Ojasoo oli poolteist aastat tagasi sunnitud teatrijuhi kohalt tagasi astuma, kui avalikuks sai tema vägivald naissoost näitleja vastu, kes oli tollal ka tema alluv. Juhtum sai juriidilise lahenduse, Tiit Ojasoole anti uus võimalus ja ta töötab samas teatris lavastajana edasi. Kuid allakirjutanute silmis on sümboolse aktina kahetsusväärne, et talle on usaldatud EV100 aktuse peoprogrammi lavastamine.
Me võiksime järgida üleilmse mitmekülgse vägivallavastase kampaania eeskuju, mille käigus võeti avalikult vastutusele hulk filmitegijaid, kes on aastaid ahistanud ja kuritarvitanud paljusid naisi. Tuleb teadvustada, et selline käitumine ei ole vaid üksikisikute probleem, vaid on osa struktuursest naistevastasest vägivallast ja allutamisest. Võiksime riigina ühineda põhimõttega, et ükskõik millistesse ühiskondlikesse gruppidesse kuuluvate naiste vastase vägivalla toimepanijad ei vääri aukohta.
Väljendame kirjaga nördimust, et Teie, austatud president Kersti Kaljulaid, olete koos kantseleiga valinud Eesti Vabariigi kõige pidulikuma aktuse programmi looma Teater NO99 ja selle liikme Tiit Ojasoo, kes on panustanud meie ühiskonna ühte kõige põletavamasse probleemi. Eesti riik peab vältima vägivallatsejate pjedestaalile tõstmist nii praegu kui ka edaspidi, alati. Nii anname märku, et oma jõu kuritarvitamine ei ole ühiskonnas vastuvõetav ning ohvritele ei jää tunnet, et nende läbielatu on lihtsalt ääremärkus mõne tunnustust nautiva kultusautori resümees. Riikliku tellimuse korras vabariigi üht olulisimat sündmust lavastada on suur au ning selle võiks pälvida tegija, kes ei ole toime pannud vägivallategu ega toetanud selle sooritajat.
Allakirjutanud: Piret Karro, Rebeka Põldsam, Evelin Tamm, Nika Kalantar, Sandra Jõgeva, Kadi Estland, Rainer Kattel, Aro Velmet, Brigitta Davidjants, Marion Pajumets, Aet Kuusik, Mari Laanemets, Killu Sukmit, Minna Hint, Sten Ojavee, Laura Põld, Redi Koobak, Margus Kiis, Triinu Eesmaa, Pire Sova, Mare Tralla, Hanna Triin Sipos, Terje Toomistu, Laur Kiik, Arni Alandi, Eveliis Kurs, Miina Liias, Maria Kapajeva, Reet Varblane, Marge Monko, Kaarin Kivirähk, Sanna Kartau, Hedvig Madisson, Marian Kivila, Kristi Karro, Margit Säde, Nele Laos, Maarja Jullinen, Iiris Viirpalu, Liisa Liivamets, Flo Kasearu, Tiina Sööt, Jarõna Ilo, Krista Lillemets, Kaia Otstak, Kadi Viik, Barbara Lehtna, Katarina Meister, Annika Haas, Jaak Kikas, Meelis Tammemägi, Riinu Rahuoja, Rael Artel, Tanja Muravskaja, Liisi Raidna, Margit Lõhmus, Mari Allik, Jüri Kolk, Madli Maruste, Margaret Tali, Johanna-Maria Parv, Maarja Tinn, Oudekki Loone, Kadi Kriit, Aet Annist, Karin Rebas, Kristiina Raud, Jane Rähn, Urve Sukmit, Pille-Riin Jaik, Kai Härmand, Meeli Lokk, Pille Rives, Lilli-Krõõt Repnau, Andres Kurg, Helina Trepp, Sass Henno, Kari Käsper, Anu Kuusik, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Pille Tsopp-Pagan, Liiri Oja, Lylian Meister, Maria Derlõš, Anu Laas, Tanel Rander, Merle Tank, Triinu Mets, Semjon Pripetško, Anna Maria Penu, Dagmar Kase, Alina Orav, Koit Randmäe, Paul Vahtra, Ats Parve, Aili Kala, Triin Bärengrub, Kristel Rannaääre, Laura Berta Vahtra, Mari-Leen Kiipli, Piibe Kolka, Brit Pavelson, Fideelia-Signe Roots, Ott Raidmets
Oudekki Loone: me anname auhinna naisepeksjale
Pöördumisele alla kirjutanud riigikogu liige Oudekki Loone sõnul on EV100 aastapäeva tähistamine midagi, mis meie kodanikke ülendab ning ta leiab, et vägivallatsenud Ojasoo asemel on Eestis teisi andekaid lavastajaid, kes võiksid nii piduliku ürituse korraldada. «Vabariigi aastapäeva tähistamine tuletab meelde, kui kõrgele me inimestena suudame tõusta, ja siis valib president Eesti paljude andekate lavastajate hulgast inimese, kes on jäänud turvakaamerate vaatevälja sellega, et ta peksab oma alluvat. See iseenesest tähendab, et me anname auhinna naisepeksjale,» kommenteeris Loone.
Teisalt leiab riigikogu liige, et Kersti Kaljulaidist on selline käik silmakirjalik, sest eelmisel aastal osutas president olulisele koduvägivalla probleemile. «Proua president tegi ka üleskutse, et ärge valige inimesi, kes koduvägivalla teemadel suudavad genereerida mõne rumala nalja. Nüüd valib ta ise inimese, kellest on teada, et ta on vägivallatseja. Kas tõesti meie vabariigi sajas aastapäev peab olema niisugune, mida raamistab silmakirjalikkus või alltekst nagu pööbel peaks end vaos hoidma ning president võib valida kelle tahes,» küsis Loone.
Loone sõnul on Ojasoole juba uus võimalus antud ning EV100 lavastamise näol ta järgmist enam ei vaja. «Me ei kutsu üles tema vallandamist teatrist NO99, ta töötab seal. Tal on elu, ta ei ole kandnud ka suuremat karistust kui oma juhikohalt eemaldamine. EV100 aastapäev on aga ühekordne sündmus ning see on miski kus me peame otsima oma riigi kõige kõrgemaid väärtusi ja neid ta paraku ei kanna,» rääkis Loone.
Presidendi kantselei: raskele eksimusele võib järgneda uus algus
Vabariigi Presidendi kantselei (VPK) direktor Tiit Riisalo selgitas, et ettepaneku luua vastuvõtu kultuuriprogramm, on VPK teinud teatrile NO99, mitte ühelegi selle liikmele isiklikult. Küll aga pole Riisalo sõnul mingi saladus Tiit Ojasoo roll teatris ja ta on osa loomegrupist.
«Tiit Ojasoo on korda saatnud teo, mis meie ühiskonna normidega kokku ei käi. Ta on ka selle eest vabandanud ja läbinud lepitusmenetluse ning selle küsimuse üle, kas eksinud inimene tuleb aktiivsest ühiskondlikust elust alatiseks välja lülitada, võibki ilmselt arutlema jääda lõplikule kokkuleppele jõudmata. Oleme selle üle ka kantseleis põhjalikult arutanud ning usume, et ka raskele eksimusele võib järgneda uus algus, kui seda tunnistada ja sellest õppida. Ka see on osa inimlikkusest,» kommenteeris Riisalo.
Direktori sõnul tegi kantselei esimesena ettepaneku NO99-le vabariigi aastapäeva lavastamiseks lähtudes NO99 rollist ja mõjust viimase paarikümne aasta kultuurimaastikul.
Skandaal Tiit Ojasoo ümber lahvatas 2016. aasta suvel, kui tuli avalikuks, kuidas teatrijuht Tiit Ojasoo noort naistöötajat lõi. Põhja ringkonnaprokuratuur kinnitas toona, et Ojasoo lõi naist käega ning kahel korral jalaga.
Pärast avalikkuse tugevat hukkamõistu teatas Tiit Ojasoo oma kolleegidele tagasiastumisest teater NO99 juhi kohalt.
Loe lähemalt: Tiit Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga
Väga suure avaliku huvi tõttu tegi teater NO99 trupp meediale avalduse, kus palusid mõistmist ning teist võimalust.
Loe siit: NO99 trupi avaldus: kas nüüd piisab?
/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)