/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2012/02/04/943028t1h58cd.jpg)
Tartu maakohus mõistis süüdi endise postiljoni, kes 9 aasta jooksul viis enam kui kolmesajale adressaadile mõeldud 800 kirja enda koju ja luges need läbi.
Sadu kirju enda koju viinud ja seal avanud postiljon jäi süüdi sõnumisaladuse rikkumises (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Maakohus tunnistas möödunud reedel süüdi 55-aastase endise postiljoni, kes prokuratuuri süüdistuse kohaselt ei toimetanud saadetisi ja perioodilisi väljaandeid adressaatidele kätte ja rikkus sellega tema ametijuhendist tulenevat kohustust.
Selle asemel viis süüdistatav aastast 2007 kuni 2016 enam kui kolmesajale adressaadile mõeldud 800 kirja oma koju Põlvasse ja avas need seal, rikkudes sõnumisaladust.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõraku sõnul on selline juhtum Eestis üpris erandlik. «Sõnumisaladuse rikkumist ei tule ette tihti, kuid veel haruldasem on see, et postiljon jätab niivõrd pika aja vältel kohale toimetamata üle 800 kirja, mille ta hoopis avab, lootuses ümbrikutest leida raha või miskit väärtuslikku,» ütles prokurör.
«Endise postiljoni kuriteole saadi lõpuks jälile, kui tema korteris märgati palju võõrastele inimestele adresseeritud ja avatud kirju,» lisas Hõrak.
Hõraku sõnul tuleneb õigus edastatavate sõnumite saladusele Eesti Vabariigi põhiseadusest. Sõnum on igasugune kirjavahetuse või sidevahendi abil edastatud info – kiri, foto või ka telefonikõne. Sõnumisaladus on kaitsmisväärne juhul, kui saatja on äratuntavalt ja kohaselt püüdnud sisu teadasaamist kolmandatele isikutele välistada.
«Kuritegu on toime pandud siis, kui teo toimepanija loob endale või kolmandale isikule võimaluse sõnumiga tutvumiseks – antud juhul oli selleks siis ümbriku avamine,» ütles prokurör. Ta lisas, oluline on loomulikult ka see, kuidas sõnum kaitstud on, sest otsepostitusreklaam ei oma sõnumisaladuse mõistes kaitsmisväärset teavet.
Kannatanutele peab süüdistatav hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kokku 191 eurot.
Kokkuleppemenetluses mõisteti postiljon süüdi sõnumisaladuse rikkumises. Talle rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 2000 eurot. Karistus mõisteti talle tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga.
Menetluskuludena peab ta tasuma kokku 969 eurot.
Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata.