/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/13/7482651t1h49ab.jpg)
Euroopa riigid püüavad praegu leida lahendust, kuidas käituda Süüriast kodumaale tulla tahtvate radikaliseerunud kodanikega. Sama probleemiga võib silmitsi seista ka Eesti.
Kapo: radikaliseerunud moslemipere tuleb tagasi tuua reaalsusesse (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on Süürias üks perekond ja võrreldes teiste riikidega, kellel on seal sadu ja tuhandeid inimesi, on meie mure väike,» sõnas kaitsepolitseiameti büroo juht Andres Kahar.
Kapo andmetel on Süürias praegu kolm Eesti kodanikku: Lolita Sazanakoval ja tema kahel vanemal lapsel on Eesti pass. «Kaks last sündisid Süürias ja neil nagu polegi mingit kodakondsust,» rääkis Kahar.
Süürias islamistide ridades sõdival Lolita abikaasal Ivan Sazanakovil, kes võttis endale radikaliseerudes uue nime Abdurrahman Azan, on Venemaa kodakondsus. «Kui ta (Lolita Sazanakova) seal on, siis ju ta ikka on radikaalsemate vaadetega ja võib arvata, et ta ei ole päris tavaline Eesti kodanik oma meelsuselt,» sõnas Kahar.
Tagasi normaalsusesse
Tema sõnul ei saa Eesti riik takistada oma kodanikel kodumaale naasmist. Kaitsepolitsei esindaja sõnul tuleb täiskasvanutel sel juhul arvestada asjaoluga, et nende suhtes ilmselt alustatakse menetlus, tegemaks kindlaks ega nad ole toime pannud mingeid kuritegusid. «Lapsed tuleb üritada kuidagi taasühiskonnastada, aga ilmselt ka ema. Kuidagi tuleb nad tuua tagasi normaalsusesse,» sõnas Kahar.
Ta lisas, et see saab olema riigile väljakutse, aga muud lahendust ei ole. «Ega kellelgi tohutut kogemust ole, eks see tuleb ise välja mõelda,» lisas ta. Kahari sõnul eeldab taasühiskonnastamine eri ametite koostööd. «See ei saa olla ainult kaitsepolitsei rida, seal peavad olema sotsiaal- ja haridusvaldkond ka olema esindatud,» lisas ta.
Kahari sõnul pole võimalik praegu öelda, milline võiks hakata taasühiskonnastamine välja nägema, sest see sõltub konkreetsest inimesest. «Seda ette teha on keeruline,» möönis ta. Kahari sõnul on samas seisus ka teised riigid, kes alles püüavad olukorrale lahendust leida. «Eks seal ajapikku tulevad paremad ja töötavamad lahendused,» arvas ta.
Kuigi kapo on kursis, et Süürias oldud paari aasta jooksul on Sazanakovite pere suurenenud, ei tahtnud ta öelda, kus pere praegu elab. «Ma väga detailselt ei saa öelda, kus ta asub, sest seda tehes võin eksida,» sõnas ta. Kahari sõnul pole praegu võimalik Süürias öelda, kus on eesliin ja kus mitte. «Seal on ikkagi kodusõda ja sellest palju hullemat on raske ette kujutada,» lisas ta. Kahari sõnul puuduvad praegu indikatsioonid, et naine tahaks Eestisse tagasi tulla.
Ivan Sazanakov liitus 2013. aasta juulis isalmistlike võitlejatega ja väidetavalt sai ta 2014. aastal mürsukillust haavata. Meest rahaliselt toetanud Ramil Khalilov ja Roman Manko mõisteti kohtus süüdi terrorismi toetamises, Khalilovile mõisteti kolme- ja Mankole kaheaastane vangistus.