/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/05/13/581992t1hca52.jpg)
Järgmisel aastal tuleb välja vahetada üle poole miljoni passi ja ID-kaardi, mille kehtivusaeg lõpeb. Sestap tuleks varakult mõelda dokumendivahetuse peale.
Tuleval aastal algab agar passivahetus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui eelmisel aastal tehti 97 000 taotlust, siis järgmisel aastal prognoosime 293 000 ID-kaardi ja 250 000 passitaotlust,» rääkis politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna teeninduskeskuse juhataja Tatjana Portnova.
Arvud lähevad järgmiste aastatega ainult suuremaks: 2013. aastal tuleb välja anda 358 000 ID-kaarti ja 306 000 passi ning 2014. aastal 295 000 ID-kaarti ja 252 000 passi.
Kümneaastased lained
Probleem on selles, et inimeste dokumenteerimine käib Eestis lainetena. Nii anti näiteks 1990. aastate alguses välja suurel hulgal kümneaastase kehtivusajaga passe ja sama tehti uue aastatuhande hakul ning nüüd need dokumendid aeguvad.
Olukorra teeb keeruliseks see, et alates 2007. aastast antakse ID-kaarte välja viieaastase kehtivusajaga ja 2004. aastal, kui ID-kaartide kehtivusaeg oli kümme aastat, käis Tallinnas kampaania, millega said ID-kaardi kasutajad ühistranspordis odavamalt sõita. Seetõttu saavad järgmistel aastatel kokku mitu suurt lainet.
«Meie koormus tõuseb märgatavalt suuremates keskustes, nagu Tallinnas, Tartus ja Narvas,» prognoosis Portnova. «Dokumendid peavad valmis saama vähemalt 30 päeva jooksul, aga on oht, et me ei jõua enam nii kiiresti teha kui varem.»
Et dokumendivahetus paremini sujuks, plaanitakse kodakondsus- ja migratsiooniosakondades muudatusi.
«Me ei küsi menetlusel liigselt dokumente, vaatame üle oma ruumid, et inimestel oleks kõik lihtsalt leitav, ning soetame kõikidesse teeninduspunktidesse fotoboksid, et foto kiiresti dokumendile saaks,» lisas teeninduskeskuse juhataja.
Praegu on fotoboksid kaheksas kohas, lisaks ostetakse veel 11. Portnova soovitas neid eelistada fotograafidele, kuna seal võtab pildistamine vähem aega ja nii on kindel, et foto vastab kõigile nõuetele.
Siiski on erandiks lapsed, kelle nõuetekohaseks pildistamiseks on kindlam kasutada fotograafi abi. Tähtis on, et dokumendile mineval fotol oleksid lapse silmad lahti, lutti poleks suus ega mütsi peas.
«Teadlikul inimesel läheb taotlemise protsess libedamalt. Aegsasti tuleks kontrollida enda ja laste dokumentide kehtivust,» märkis Portnova.
Taotlema tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendavad dokumendid ja teada oma kontaktandmeid.
Aegumist ei pea ootama
Veel tuleks teada, millal on teeninduspunktides pikemad järjekorrad. Näiteks käiakse rohkem dokumente korda ajamas koolivaheajal. Puhkuste tõttu on kiirem aeg veel enne jaanipäeva ja juuli esimene pool.
Inimeste aktiivsus sõltub ka pensioni- ja palgapäevast. Näiteks on suurem tung kuu alguses. Nädalapäevadest on töisemad esmaspäev ja teisipäev.
Portnova lisas, et Eesti Vabariigis on kohustuslik dokument üksnes ID-kaart ja selleks ei pea tegelikult üldse büroosse tulemagi. Uut ID-kaarti saab taotleda ka e-kirja teel, kuid selleks on vaja kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega ID-kaarti.
«Kui inimene soovib, siis võiks ta tulla kohe dokumenti välja vahetama,» lausus ta. «Ootama ei pea selle aegumiseni.»
Kuidas taotleda?
• ID-kaarti saab taotleda politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakondades ning Eesti Vabariigi välisesindustes.
• Posti teel saab 15-aastane ja vanem inimene esitada ID-kaardi taotluse, kui talle on varem välja antud Eesti kodaniku pass või ID-kaart.
• Samuti võib uut ID-kaarti taotleda e-posti teel, kuid selleks tuleb kasutada veel kehtivat ID-kaarti.
• Eesti kodaniku pass on eelkõige reisidokument, aga samuti isikut tõendav dokument. Passe väljastab prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo. Pass pole Eesti kodanikule kohustuslik.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet