Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kadri Simsoni umbusaldamine kukkus riigikogus läbi (32)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu opositsioonierakonnad andsid tänasel täiskogu istungil üle majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni umbusaldusavalduse. Umbusaldushääletus kukkus häältega 44:49 läbi.

Riigikogus oli hääletuse ajaks kohal 94 saadikut. Allkirja umbusaldusavaldusele andis 44 opositsioonisaadikut, sama arv riigikogu liikmeid hääletas ka selle poolt. Umbusaldamise vastu hääletas 49 saadikut.

Hääletamata jättis Keskerakonnast välja visatud, kuid keskfraktsiooni jätkuvalt kuuluv Olga Ivanova. Hääletamiselt puudusid parteitud Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson, kes küll vahetult enne hääletust mööda riigikogu ringi jalutasid.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas pärast umbusaldushääletuse läbikukkumist riigikogus, et umbusaldus, mis tugineb juba varasemalt ümber lükatud valeväidetele, ei saanudki toetust leida. Simsoni sõnul tehti seda vaid tähelepanu saamise nimel ning selleks, et näidata opositsiooni olemasolu.

«Kui sisuliste teemadega ei suudeta pilti tõusta, siis võetakse ette drastilisemaid samme, nagu näiteks umbusaldus. Mida täpsemalt kokkuvõttes siiski ette heidetakse, on opositsiooni umbusaldustekstist raske aru saada, sest see on tõeline pudru ja kapsad. Ühte potti on pandud kõikmõeldavad väited, millest väga suur enamus ei vasta tõele ning osa tugineb lihtsalt maailmavaatelistel erinevustel. Tundub, et ka opositsioon ei saanud päris lõpuni aru, mida siis ikkagi mulle täpsemalt ette heidetakse,» kommenteeris ta.

Enne hääletust sai riigikogus esmalt sõna majandus- ja taristuminister ise. Simson tuletas riigikogu kõnepuldis meelde, et on ka varem olnud riigikogu saalis, kui arutatakse ministrite umbusaldamist. Varem on seda ette valmistatud aga põhjalikumalt ja sisuliselt.

Simson võib enda sõnul südamerahuga väita, et meedias ja nüüd ka umbusalduses esitatud väide mõnele ettevõttele eriti soodsast otsusest ei vasta mitte kuidagi tõele. «Veelgi enam, valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel, millel ma aasta tagasi osalesin, ei arutatud kordagi võimalike toetuste jaotamise mehhanisme, mis oleks võimaldanud kellelegi siseinfot hankida. Vaatamata lahvatanud meedikärale, leian endiselt, et seakasvatajate toetamine raskel ajal oli õige otsus,» ütles minister.

Simson rääkis, et põllumajandustoetuste osas otsuseid langetades lähtuti sektori esindusorganisatsioonide palvetest. «Muuseas, needsamad organisatsioonid on veel kord üle kinnitanud, et tehtud sammud olid õiged ja midagi korruptiivset seal ei olnud. Valitsus ei otsusta, kes toetust saavad,» kõneles Simson ja märkis umbusaldusavalduse teksti kommenteerides, et ka tema teab, et seakasvatusega seotud tsoonid kehtestab Euroopa Komisjon.

Simson sõnas, et ühtegi tasuta ühistranspordi käivitamisel langetatavat otsust ei tehta erakondlikku ja perekondlikku liini järgides, kuid eks umbusaldajad mõtlevad enda rikutuse tasemel.

Vabaerakonna saadik Andres Herkel küsis Simsonilt Mõntu sadama toetamise kohta, kus sadama omanikuks on kohaliku Keskerakonna piirkonna esimees Mihkel Undrest. Simson ütles, et tegu on Saaremaale väga olulise sadamaga, mis aitab kaasa saare turismi arendamisele.

«Hea minister, teiega oleks huvitav mõtteid vahetada, kui te neid mõtteid väljendaksite. Öelge, kas Te olete proovinud oma otsuseid põhjendada ka tasuvusuuringute ja -analüüsidega?» küsis Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. Simson loetles üles, et nii Rail Baltica, Haapsalu raudtee, Pärnu lennujaama kui ka muude otsuste puhul on ta lähtunud tasuvusuuringutest. «Nii et analüüse on rohkem, kui teie ilmselt oma sportlasekarjääri jooksul olete suvatsenud läbi lugeda,» märkis Simson vastuseks Ligile.

Michal tuletas ministrile meelde, et selle asemel et rääkida sisust, ründab minister vastaseid ja oponente. Michal ütles, et tema oli see salapärane minister, kelle ajal võitis Võrumaa bussiliinide hanke Hansa Bussiliinid, kus tal oli osalus. «Ministriameti tõttu lahkusin bussiturult, tunnistan, kokku 18 euro eest ja juba paar aastat mõtlen, kuidas seda summat paigutada.»

Michali sõnul peitub iroonia selles, et hanke kuulutas välja IRLi kuuluv maavanem, mistõttu polnud tal sellega vähimatki seost. «Simsoni leiutis on täpselt nii meelevaldne, nagu arvame tema poliitikast,» nentis ta.

EKRE saadiku Jaak Madisoni küsimus puudutas laevandussektorit, nimelt küsis ta laevade Eesti lipu alla meelitamise kohta. «Erinevalt Teist ei ole mina reisilaeval töötanud, aga pean sektorit väga oluliseks,» vastas Simson Madisonile, viidates sellele, et Madison töötas enne riigikogu liikmeks saamist Tallinkis. Tallinki naistöötajad süüdistasid Madisoni järeletehtud uksekaardiga nende kajutisse tungimises. Madison ise nimetas selliseid süüdistusi toona absurdseks.

«Keskerakonna raha jagamistel saavad omad alati rohkem kasu kui avalikkus,» heitis ministrile ette teine EKRE saadik Martin Helme.

Reformierakonna saadik Terje Trei küsis Simsonilt selle kohta, et tema ministeeriumi külastas hiljuti Venemaa transpordi aseminister, kuid avalikkust teavitati sellest alles hiljem. «Minu pressiosakond on püüdnud anda selle kohta selgitusi. See viisakusvisiit ei olnud midagi kindlat ja minu päevakavasse pandud, sest ei olnud kindel, kas ma Brüsselist tagasi jõudsin,» rääkis Simson. Minister tõdes, et viimati toimus selline kohtumine aastal 2013. Seega on neid kohtumisi toimunud üsna harva. Räägiti, kuidas kiirendada Tallinna-Peterburi rongidel tolliprotseduure, samuti arutati raskeveokite maksu jm teemade üle.

Reformierakondlane Valdo Randpere küsis, mis tunne on olla riigikogu saalis, kus pool liikmetest peab teda ebapädevaks. Simson vastas, et ta on ise olnud pikalt opositsioonisaadik ning see ongi opositsiooni töö avaldada umbusaldust. «Tulen teie ette alati rõõmuga ja vastan nii hästi, kui oskan,» lausus ta. Sama erakonna liige Urmas Kruuse küsis, et kas Simson ei leia, et on ebaeetiline teha otsuseid, mis on seotud ta lähedastega.

Vabaerakonna esimees Artur Talvik tuletas Simsonile meelde Savisaare sõnu «puhas kui prillikivi». Talvik küsis, kuidas on Keskerakonnal läinud tööga, mis nad lubasid teha erakonna korruptiivsetest käitumismustritest puhastamisel. «Me töötame selle nimel iga päev. Mina ministrina ei ole teinud ühtegi otsust, mis oleks eelistanud ühte või teist ettevõtet või inimest, vaid pidanud silmas Eesti üldist käekäiku,» kõneles Simson.

Simsoni erakonnakaaslane, keskerakondlane Martin Repinski rääkis oma arupärimises ministrile, et põllumajandusel läheb aina paremini. «Tahtsin öelda seda, et kui meil fraktsioonis oli arutelu sellel teemal ja põllumajandusteemal ja toetuste teemal ja osales üks kõrge riigiametnik, me küsisime temalt otse, et mis on põhjus, miks põllumehed ei saa praegu toetust. Ta ütles, et põhjus on selles, et peaministri jaoks see valdkond ei ole seksikas, tema jaoks on seksikas näiteks startup'ide valdkond või IT-valdkond ja niikaua kui see ei muutu, ei muutu ka olukord põllumajanduses. Minu küsimus on: miks mõned poliitikud on nii silmakirjalikud?»

Valitsuskabinet teatas, et taotleb riigikogult majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile umbusalduse avaldamise nõude arutamist parlamendi tänasel istungil kolmanda päevakorrapunktina.

Valitsus kiitis taotluse heaks sidevahendite teel peetud istungil, pärast seda kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Reformierakonna ja Vabaerakonna fraktsioon algatasid parlamendi täiskogu istungil umbusalduse avaldamise minister Simsonile.

Peaminister Jüri Ratas teatas pressesindaja kaudu, et tema toetab Simsoni jätkamist ministrina ja Reformierakond püüab umbusaldustega varjata oma sisepingeid.

«Selle aasta esimesel töönädal jõudis Reformierakond juba nõuda justiitsministri, majandus- ja taristuministri ning peaministri tagasiastumist. Küllap on siit loetelust veel mitu ministrit puudu. Samal ajal ei suuda erakond tekitada mingit arusaama ega selgitada, milles nende etteheited valitsusele seisnevad. Otsitud süüdistused ulatuvad ju seinast seina ja tähestiku algusest lõpuni,» osutas Ratas.

Ratase arvates on selge, et majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni umbusaldamine on «poliittehnoloogiline kabetamine», mis asendab sisulist debatti.

«Kadri Simson on nii opositsioonisaadikuna kui ka valitsuse liikmena ajanud nii riiklikult kui inimlikult õiget ja õiglast poliitikat. Tal on minu täielik usaldus ja toetus,» kinnitas peaminister ja lisas, et leiutatud ettekäänetel Simsoni tagasiastumise nõudmine on praeguses olukorras nii inimlikult kui ka poliitiliselt arusaamatu.

Umbusaldusavalduse tekst täismahus:

«Avaldame umbusaldust minister Kadri Simsonile, kuna ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist ega põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil. Ta ei valda mõjuanalüüse, tasuvusarvutusi ega alternatiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ega huvide konflikte.

Rõhutame, et me ei heida Kadri Simsonile ette seda, milles on prokuratuur esitanud kahtlustuse tema elukaaslasele. Kuid me heidame talle ette, et ta ei mõista poliitilist vastutust endaga seotud isikute huvide teenimisel võõra rahaga, kuigi selle eest on tema lähedaste suhtes küsimuse all ka kriminaalvastutus.

Ministri otsesel osalusel on siseinfo kasutamise ja toetuste tingimustega manipuleerimisega saanud hüvesid tema erakonnakaaslased, ta lähedased ja kaudselt ta ise. See kehtib nii sigade tõuaretustoetuse kui seakatkuga seotud tsoonide tingimuste muutmise puhul ja seda ei toetanud seni erapooletu ekspertiis. Veiste tõuaretus samasugust tähelepanu ei pälvinud, ehkki ka seda taotleti.

Me taunime majanduslike kaalutluste asemel parteilist lähtumist ka transpordipoliitikas. Tasuta bussiveo plaani ei toeta ekspertiis ega isegi koalitsioonikaaslased, mille Kadri Simson on lubanud ületada ainuisikuliselt, ministri käskkirjaga. Tasuta hüved on suure ühiskondliku kaaluga valik, mis vajab põhjalikku tasuvuse, jätkusuutlikkuse ja konkurentsianalüüsi. Maakonnasiseste bussiliinide puhul puudub asjalik seletus, kuidas saab see aidata kaasa transpordisüsteemi terviklikkusele, mitte kohelda eri piirkondade inimesi ebavõrdselt sõltuvalt domineerivast transpordivõimalusest, mitte suretada välja kohalike omavalitsuste ning kommertsliine ega jätta kahjustamata rongiliiklust. Pole ausat põhjendust, miks eelistada langeva nõudlusega bussivedu kasvava nõudlusega rongidele, mis suudavad paremini liiklejate aega võita ning vahemaid lühendada. Suurim kasusaaja on sellest eelistusest erakonnakaaslase bussifirma. Reisijate jaoks ähvardab see paljudel juhtudel liinide sulgemise ja hinnatõusuga.

Majanduslikust põhjendatust ei ole olnud näha Kadri Simsoni investeerimiseelistustes, küll aga on näha erakondlikku huvi. Muud loogikat ei ole lennujaama lubamisel enda valimispiirkonda ja uute reisirongide ostmata jätmisel kogu Eesti raudteele. Seegi on taas kasulik erakonnakaaslase bussiärile. Ei ole loogiline ka lubadus ehitada nõrga nõudlusega piirkonda uut raudteed, kui investeerida tiheda liiklusega olemasolevasse raudteesse ei suudeta piisavalt. Ei ole majanduslikku põhjendust raha kulutamisel erakonnakaaslase erasadamasse, millel puudub tasuvusanalüüs riigi ja isegi ärilisest seisukohast ning kummaline on sellise asja lülitamine riigieelarvesse eraldi reaga.

Mäletame Kadri Simsonit tasuvusest rääkimas ühe korra, see on AS EVR Cargo vaguniäri puhul Venemaal ja just siin tasuvuse argument ei päde. Eesti riigifirma ei tohiks tegeleda äriga, mis õõnestab Eesti poliitilisi otsuseid, antud juhul rahvusvahelisi sanktsioone Venemaa vastu ega võtta ülemääraseid riske. Kadri Simson õigustas aktiivselt EVR Cargo riskantset vaguniäri ja vabastas ametist selles kahelnud nõukogu esimehe. Sisuliselt aitab riigifirma murda Venemaale kehtestatud juurdepääsupiirangut finantsturgudele, kui võtab laenu ja annab sellega tööd Vene tehastele. Tema kohtumine Vene asetranspordiministriga hoiti aga avalikkuse eest saladuseks kuni lõpuni.

Me umbusaldame Kadri Simsonit, kuna tema tegevuse motiivid ei näita tema pädevust valdkonna juhi ega majandusinimesena.»

12. detsembril ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Hanno Pevkur Postimehele, et tema hinnangul peaks majandus- ja taristuminister Kadri Simson tagasi astuma. Kui ta seda ei tee, siis lähevad nad umbusaldust avaldama.

Täna hommikul kinnitas Reformierakonna pressiesindaja, et umbusaldusavaldus antakse sisse kell 14.00 algaval riigikogu istungil. Hääletamiseks läheb Postimehe andmetel kella kolme paiku.

Reformierakond teatas pressiteatega, et riigikogu Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE fraktsioonid esitasid täna umbusaldusavalduse majandus-ja taristuminister Kadri Simsonile, sest ta ei lähtu Eesti majanduse, vaid era- ja erakondlikest huvidest ning ei näita üles tahet oma tegevust sisuliselt põhjendada ega oma majandusinimese pädevust.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul ei valda majandus- ja taristuminister mõjuanalüüse, tasuvusarvutusi ega alternatiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ja huvide konflikte.

«Kadri Simson usub, et majandusministri töö on tehtud, kui tal on tekkinud võimalus jagada raha ja tasuta asju, ülejäänu on juba kiitlemine ja nende süüdistamine, kes pidid hakkama saama halvemate aegadega. Ta on muretu kehtestama selleks majandust kahjustavaid makse ja kulutama ka praeguse kõrgkonjunktuuri ajal reserve. Ja kuigi läbiv muster selle jagamise ajal on omakasu, ei üritagi ta näidata, et lähtub ekspertiisist, mõjuanalüüsidest, tasuvusarvutustest, jätkusuutlikkusest või parimast valikust,» lausus Ligi.

Ligi märkis, et majandusminister on sattunud huvide konflikti isegi põllumajandustoetustes ning tema eelistused transpordivaldkonnas või investeeringutes on järjekindlalt avalike huvide vaatevinklist ebaloogilised.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas, et annab koos ülejäänud opositsiooniga täna riigikogus üle umbusaldusavalduse majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.

«Me kuuleme Kadri Simsonist ainult siis, kui on mingi jama. Põllumajandustoetuste jagamine oma elukaaslase ja erakonnakaaslaste ettevõtetele. Bussiliikluse lammutamine, nii et sellest kõige suurem kasu tuleb erakonnakaaslasele. Raudteeliikluse põhjendamatult ebaühtlane arendamine. Samuti kahjuliku Rail Balticu läbisurumine. Need on asjad, millega Simson on tõestanud oma sobimatust ministriametisse,» ütles Helme.

Simson jäi opositsiooni hammaste vahele, sest tal oli oluline roll seakasvatajatele lisatoetuse väljarääkimisel, ning maksimumtoetuse sai tema elukaaslasega seotud ettevõte.

Simson ütles, et ei tajunud huvide konflikti.

Milles seisneb minister Kadri Simsoni võimalik huvide konflikt?

9. november 2016 – Peaminister Taavi Rõivast (Reformierakond) umbusaldati ja hakati pidama konsultatsioone uue koalitsiooni moodustamiseks.

14. november 2016 – Koalitsioonikõnelused on jõudnud maaelu teemadeni. Pärastlõunasel pressikonverentsil teatasid kolme partei esindajad, et seakasvatajatele hakatakse andma riigiabi.

16. november 2016 – OÜ Linnamäe Peekon tegi avalduse jõudluskontrolli pääsemiseks ja Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmeks saamiseks.

19. november 2016 – Koalitsioonileping sai allkirjad.

22. november 2016 – OÜ Linnamäe Peekon sai tõusigade ühistu liikmeks.

15. detsember 2016 – Maaeluminister allkirjastas määruse, millega pandi paika tingimused toetuse taotlemiseks. Toetuse saab endale tõusigade ühistu, kes siis jagab selle edasi vaid neile farmidele, kelle loomad on jõudluskontrollis. Tagasiulatuvalt võeti karja suuruse arvestamise päevaks 1. detsember 2016.

Bussiplaan ei kannata statistikat

Lisaks sai opositsiooniliikmete terava kriitika osaliseks Simsoni tasuta maakondlike bussiliinide plaan. Statistikaameti andmete analüüsi kohaselt võidavad tasuta bussisõidust vähesed, kuna enamasti liiklevad linnast väljas elavad inimesed autoga. Loe sellest SIIT.

«Ammugi ei saa maal käia tööl nii, et vantsitakse hulgi tee äärde liinibussi ootama, õhtul väljumisaja peale tagasi. Enamasti tuleb maal valida auto, sest see hoiab kordi kokku aega ja laseb ka asju vedada. Bussiliinid ei jõua kunagi iga päev ega kell kõikjale. Koolilastele on vaja eraldi lahendusi, madala nõudlusega paikades arendada tellimustransporti. Kadri Simsoni presentatsioonid ja tekstid on koolilapse sügavusega. Aga kinnisideed tasuta asjadest ja riiklikult tagatavatest odavatest hindadest elavad valitsuses edasi,» kritiseeris reformierakondlane Jürgen Ligi majandusministri bussiplaani.

Tähelepanu juhtimiseks

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles, et vabaerakondlased kirjutavad umbusaldusavaldusele alla, kuid kahtlustab, et avaldus riigikogu toetust ei teeni 

«See on rohkem nagu tähelepanujuhtimise viis, sest olgu see kommunism bussiliikluses või korruptsioonihõnguline toetuste jagamine, koalitsioon ikka toetab oma ministrit,» ütles Herkel mõned tunnid enne hääletamist.

Tagasi üles