Linnamäe hüdroelektrijaam saab kohtuvaidluse lõpuni tootmisega jätkata (3)

«Tänase määrusega rahuldati ka Wooluvabrik OÜ esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustati keskkonnaametit pikendama Wooluvabrik OÜ-le kuuluvat vee erikasutusluba kuni käesolevat haldusasja lõpetava lahendi jõustumiseni,» ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Halduskohus võttis Wooluvabrik OÜ kaebuse menetlusse ja määras keskkonnaametile oma seisukohtade esitamiseks tähtaja 7. veebruariks. Kohus kaasas haldusasja menetlusse ka muinsuskaitseameti ja Jõelähtme valla, kellel tuleb esitada kaebuse kohta arvamus samuti hiljemalt 7. veebruariks.

Kohus leidis, et vee erikasutusloa tähtaja lõppemise ja keskkonnaameti 29. detsembri korralduse tõttu, millega jäeti Wooluvabrik OÜ esitatud vee erikasutusluba pikendamata, on kohtu hinnangul tegu olukorraga, kus kaebajal puudub õigus Jägala jõe paisutamiseks ning hüdroenergia tootmiseks.

Olukorras, kus luba vee erikasutuseks puudub, tuleks kaebajal astuda samme paisutuse likvideerimiseks. Faktiliselt tähendab vaidlustatud keskkonnaameti korralduse täitmine, et ilma vee erikasutusloata tuleb kaebajal lõhkuda muinsuskaitse all olev Linnamäe hüdroelektrijaama pais. Paisu likvideerimine või selle osaline ümberehitamine, näiteks avade tegemine, omaks pöördumatut mõju, põhjustades kaebajale ka kohtu hinnangul olulist majanduslikku kahju.

Esialne õiguskaitse eesmärk on hoida vaidluse ajal õigusrahu ja vältida pöördumatute tagajärgede saabumist. Tegemist on eelkõige olukorraga, kus abinõu kohaldamata jätmine võiks taotleja jaoks tuua kaasa raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, see tähendab tagajärgede hilisem heastamine ei ole võimalik või otstarbekas. Kohtu hinnangul on kaebus perspektiivikas, seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.

Kohus leidis, et avalik huvi säilitada kohtuvaidluse ajaks kultuuriväärtuslik Linnamäe hüdroelektrijaama pais puutumatuna tuleb pidada kaalukamaks keskkonnaameti soovist tagada viivitamatult keskkonnakaitse eesmärkide täitmine. Samuti olukorras, kus pais likvideeritakse, muutub pooleli oleva keskkonnamõju hindamise menetluse jätkamine mõttetuks.

Augustis kuulutas Eesti Energia välja Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse enampakkumise. Enampakkumise vastu tundis huvi kuus ettevõtjat, oma pakkumuse esitas üks pakkuja Wooluvabrik OÜ. Eesti Energia müüs novembri alguses Linnamäe hüdroelektrijaama ainsa pakkumuse esitanud pakkujale Wooluvabrik OÜ.

Enampakkumise alghinnaks oli 650 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte kokkuleppel ostusummat ei avaldata.

Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega seni tegelenud Enefit Taastuvenergia juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul oli enampakkumine ja müümine muutunud seadusandluse ja regulatsioonide tõttu möödapääsmatuks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi hinnangul ei ole Jägala jõel elektritootmisega jätkamine võimalik ja jõel tuleb taastada kaladele ligipääs kudealadele ning paisjärve kõrvale või asemele tuleks taastada loodusilmeline kärestikuline jõgi.

«Paisutamiseks ja elektri tootmiseks väljastatud vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta lõpuni. Kalade läbipääsu tagamine lõhejõgede paisudel on hüdroelektrijaamade operaatorite ja paisu omanike seadusest tulenev kohustus ning senisel viisil ja praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga elektritootmist jätkata ei saa,» ütles Lamp augustis.

Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid hüdroelektrijaamasid . Hüdroelektrijaama ehitamist alustati 1922. aastal ning elektrijaam alustas tootmist 1924. aastal. Hüdroelektrijaama hoone purustati Teise maailmasõja ajal, kuid pais säilis.

Eesti Energia rekonstrueeris hüdroelektrijaama 2002. aastal, mil jaamas käivitus taas elektri tootmine. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 megavatt-tundi elektrit aastas. Sellisest elektrikogusest piisab rohkem kui 2000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks.