:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Postimees valis tänavu aasta inimeseks looduskaitsebioloog Asko Lõhmuse. Lõhmuse peamine akadeemiline ja ka ühiskondlik panus on aastate vältel olnud Eesti looduse ökoloogilise terviku kaitsmine.
Asko Lõhmus: kas teie meelest peaksid gorillad maailmas olemas olema?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks, mis on teaduses väga oluline, on kõhutunne,» kirjeldas Lõhmus, «kui ikka tundub, et midagi on valesti, siis tuleb hakata päriselt uurima, mis see on.»
«Inimese mõju tänapäeva loodusele on niivõrd suur, et kui kunagi võisime vaadelda inimest sellest eraldi, siis täna võime öelda, et iga mets Eestimaal on kellegi otsus. Keegi alati otsustab, kas see alles jätta, kuidas majandada või sootuks maha raiuda.»
«Kui küsida inimestelt, kas teie meelest peaksid gorillad maailmas olemas olema, siis nad ütlevad «jah», ehkki väga suur osa tõenäoliselt mitte kunagi gorillat ei näe,» kirjeldas Lõhmus tehnoloogia ajastu inimeste suhtumist, «mulle tundub, et isegi linnainimestele on oluline see hea enesetunne, isegi kui ta ise metsas ei käi. See on natuke nagu väärikuse asi, et meil loodus olemas on.»
Vajadust emotsionaalselt tundlikel teemadel sõna võtta ei tohiks Lõhmuse hinnangul hirmsaks pidada, isegi kui see nii võib tunduda.
«Linnainimesele võib metsaminek sama hirmus olla, äkki satub karuga kokku. Metsainimesel sellesse inimmetsa tulla on võib-olla sama hirmus.»
«Aga hea asja nimel tuleb julgus kokku võtta,» lisas ta.
Asko Lõhmuse juhendamisel on valminud kuus doktoritööd ja 10 magistritööd, juhendamisel on veel 4 doktoranti. Rahvusvahelisel tasemel on ta retsenseerinud käsikirju üle 45 rahvusvahelisele teadusajakirjale.