KAART: Põhja-Tallinn troonib pealinna gaasimürgituste statistikas (1)

Postimees kirjutas 14. märtsil 2016. aastal, kuidas ühes ja samas Erika tänava kortermajas kukkus mõne kuu jooksul gaasimürgituse tõttu kokku kaks last. Üks lastest suri. 

Samas piirkonnas on viimase nelja päeva jooksul juhtunud veel kaks sarnast õnnetust.

31. detsember

2017. aasta viimasel päeval sai Põhja-Tallinna linnaosas laps vingugaasimürgituse, mille tagajärjel ta duši all kokku kukkus. Lapsele kutsuti meedikud.

See Erika tänaval aset leidnud gaasimürgitus ei erine palju kahest pooleteiseaasta tagusest juhtumist. Kortermaja oli küll teine, kuid õnnetuse põhjus enam-vähem sama: puudulik ventilatsioon ja samal ajal köögis töötav väljatõmbeventilaator ehk nõndanimetatud köögikubu.

Tehnilise Järelevalve Ameti tööstusohutuse teenistuse juhataja Ingrid Teinemaa sõnul olid korteris pooleli ümberehitustööd ning tegemata oli ka gaasiseadme kasutuseelne audit. «Gaasiseadet ei oleks tohtinud seal üldse kasutada,» ütles Teinemaa.

3. jaanuar

Neli päeva pärast Erika tänava õnnetust kukkus mõnisada meetrit eemal, Angerja tänava vannitoas kokku 15-aastane noormees. 

Kolmapäeval kella 21.25 ajal sai häirekeskus teate, et Tallinnas Angerja tänava korteris hakkas 15-aastasel noorel mehel halb ja ta kukkus vannitoas kokku, teatas Põhja päästekeskus.

Kokku kukkunud noormehe leidis tema ema, kes kutsus kiirelt abi ja avas aknad. Nii noormees kui ka tema ema viidi tervisekontrolliks haiglasse. 

Gaasileke oli niivõrd tugev, et tervisekontrolli pöördusid ka selles korteris käinud kolm kiirabibrigaadi liiget.

Kuus vingugaasimürgitust viies naabermajas

Statistika järgi on 13 vingugaasimürgitustest 9 juhtunud Põhja-Tallinnas. Neist kuus umbes ühe hektari suurusel maa-alal. 

Teinemaa sõnul on Põhja-Tallinna piirkonnas enamik kortermaju gaasiküttega ning õnnetuste ühte piirkonda sattumisel muud põhjust peale korteriomanike hooletu käitumise pole.

«Erika ja Angerja tänava gaasilekke juhtumeid ei saa kuidagi pidada anomaaliaks – sealsetes kortermajades kasutatavad gaasiseadmed on samalaadsed kui mujal kasutatavad,» ütles Teinemaa. 

Teinemaa kinnitas, et Tehnilise Järelevalve Amet uuris põhjalikult ka varasemate juhtumite asjaolusid. Tema sõnul olid nende peamisteks põhjuseks omavolilised ümberehitustööd ja spetsialistide abita üles pandud gaasiseadmed.

«See tähendab, et ruumide planeeringut ja tehnosüsteeme on nõuetele mittevastavalt muudetud,» selgitas Teinemaa, lisades, et tegelikult on põhjuseid rohkem.

Põhja-Tallinna gaasimürgitused juhtusid Teinemaa sõnul mitme asjaolu kokkulangemise tõttu:

•             korterelamu renoveerimine: uute akende paigaldamise ja fassaadi renoveerimise käigus on korterite ventilatsiooniavad jäetud tegemata ning õhuvahetus halvenenud;

•             ruumi, kuhu gaasiveesoojendi on paigaldatud, maht ei ole gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisav;

•             gaasiveesoojendiga ruumi seinas või ukses või selle all puudus põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdõhu rest või ava;

•             väljatõmbeventilaator köögis või vannitoas mõjutas korterisisest õhuvahetust;

•             korterelamu ühisomandis olevaid lõõre (ventilatsiooni lõõrid, suitsugaaside väljajuhtimise lõõrid) ei ole puhastatud ega kontrollitud;

•             isetegijad paigaldasid gaasiveesoojendi põlemisgaaside väljajuhtimiseks mõeldud suitsutoru valesse lõõri. Kooskõlastamata võeti kasutusele (või suletakse) teiste korterite kasutuses olevaid lõõre või ehitati ventilatsioonilõõr ja suitsulõõr kokku. Ühenduste tegemisel kasutati ka valesid materjale;

«Nende rikkumiste koosmõjus tekib olukord, kus gaasiseadmel ei ole gaasi põlemiseks piisavalt õhku ning tekib vingugaas, mis ei saa väljuda selleks ettenähtud lõõri kaudu ja koguneb ruumi,» ütles Teinemaa.

Vastutab korteriomanik

«Rõhutame, et ärge kasutage köögikubu ja vannitoas asuvat gaasiveesoojendit samal ajal. Sellisel juhul ei toimi korterisisene õhuvahetus enam normaalselt, põlemisjäägid ei saa väljuda selleks ettenähtud korstna kaudu, vaid köögikubu töötamisel tõmbab see vingugaasi hoopis tuppa,» ütles Teinemaa.

Õnnetusi saavad Teinemaa hinnangul ära hoida inimesed ise, kes järgivad eluruumide renoveerimisel ehitusnõudeid ja gaasiseadmete kasutamisel ohutusnõudeid.

Tehnilise Järelevalve Amet teeb Teinemaa sõnul pidevalt gaasiohutuse alast teavitustööd, kuid gaasiseadmete korrasoleku ja nõuetele vastavuse eest vastutab korteri omanik.

«Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku eest vastutavad korteriühistu liikmed ühiselt. Igasugune korterisisene gaasipaigaldise ümberehitamine tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga. Gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine) ei tohi kunagi teha ise, neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kelle kohta leiab infot majandustegevuse registrist,» selgitas Teinemaa.

«Tuletan siinkohal meelde, et alates 1. jaanuarist 2018 on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada sellistesse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. Soovitatav on vingugaasianduri paigaldada lisaks gaasiseadmetega eluruumidele ka muudesse eluruumidesse, kus on küttekoldeid (nt pliidid, ahjud, kaminad vms), millest võib põlemise käigus eralduda vingugaasi.»

2016. ja 2017. aastal oli kokku 13 juhtumit, kus eramajas tekkinud vingugaasilekke tagajärjel on inimesed kannatada saanud.