Ministeeriumid jõulupreemiaid ei jaga (1)

Nii majandus- ja kommunikatsioonimisteerium, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium kui välisministeerium andsid teada, et nende töötajatele jõulude puhul lisaraha ei saa. Samuti pole kombeks maksta 13. kuupalka. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja lisas, et pühade ajal peetakse omi töötajaid meeles hoopiski jõulupeo ja väikese šokolaaditahvliga.  

Preemiate osas selgitas ta, et aasta jooksul on majandus- ja kommunikatsiooniminsiteeriumi töötajal võimalik saada silmapaistva töö eest tulemustasu, kuid see lähtub igaühe personaalsetest töötulemustest ja kõik seda ei saa. Tulemustasu ei ole seotud kindlate kalendrikuupäevadega, vaid seda makstakse vastavalt töötulemustele jooksvalt.

Haridus- ja teadusministeeriumis hinnatakse iga-aastaselt teenistujate töötulemusi ja kõikide töötajatega viiakse läbi arengu- ja tulemusvestlused. Seda tehakse reeglina sügiseti. Seejärel on struktuuriüksuste juhtide ettepanekul on võimalik maksta töötajatele tulemustasu.

Sel korral said seda umbes 2/3 töötajaskonnast keskmiselt kuni poole ühe kuupalga ulatuses.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja selgitas, et nende juures on vahetutel juhtidel lisapreemiaid maksta võimalik vastavalt avaliku teenistuse seadusele, mis lubab kasutada aasta jooksul palgafondi sisemistest jääkidest (nt haiguspäevad, ajutiselt täitmata ametikohad, katseaja rakendamisel) tekkinud vabu vahendeid. 

Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et rahandusministeeriumis makstakse preemiaid töötajate tunnustamiseks erakordsete, ministeeriumile strateegiliselt oluliste projektide tulemusliku läbiviimise ja prioriteetsete teenistusülesannete suurepärase täitmise eest, reeglina vahetult pärast projekti lõppu. 

Muutuvpalka (sh preemia) võib avaliku teenistuse seaduse kohaselt kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.

Sotsiaalministeerium maksab jõulupreemia asemel töötajatele aasta erinevatel aegadel tulemustasu, sh aasta lõpus ja eesistumisega seoses.

Ka riigikogu kantselei maksis tänavu töötajatele lisatasusid seoses erinevate tööülesannetega, kuid eraldi jõulupreemiat ei makstud. 

Nimelt korraldas riigikogu kantselei sel aastal viis eesistumisega seotud konverentsi või kohtumist, mille korraldamisega tegelesid kantselei töötajad oma tavapäraste töökohustuste kõrvalt. Kuna Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega seoses ületunde ja tööd nädalavahetustel ei kompenseeritud, maksti teenistujatele lisatasu.

Kantseleis on 2017. aastal lisatasu makstud järgmiselt:

• Valimiste korraldamise ja läbiviimisega seoses 39 708 eurot.
• Puuduva töötajate asendamisega seoses 49 266 eurot.
• Ületundide ja riigipühadel töötamise eest 20 389 eurot.
• Täiendavate ülesannete täitmise eest, sh EL Nõukogu eesistumisega seoses 496 445 eurot.

Mis puutub riigikogu liikmetesse, siis neile ei ole lisahüvitisi ette nähtud.

Eesistumisega seotud preemiateks on ministeeriumidele raha eraldatud eesistumise eelarvest.