/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7439865t1h6e06.jpg)
Juba 30 aasta pärast võib Helsingist Berliini jõuda vaid kümnetunnise rongisõiduga, Tallinnasse jõudmiseks aga piisab 15 minutist – sellisena näevad tuleviku transporti Soome tudengid.
Soomlaste tulevikuvisioon: Helsingist Tallinna 15 minutiga (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline hakkab Soome transpordisüsteem välja nägema 2050. aastal, arvestades kliimamuutusi ja aina levivat automatiseerimist? Sellise küsimuse andis Soome rahvusringhääling Yle lahendada Metropolia ja Haaga-Helia ülikoolide tudengitele.
Ülesande lahendamisel tugines meeskond sotsiaaluuringute keskuse BIOS sotsiaal-ökoloogilise arengu uurimisüksuse, transpordiekspertide ja tuleviku-uurijate prognoosidele.
Neile andmetele tuginedes leiti, et aastal 2050 jõuab tänu hyperloop’ile Helsingist Tallinna vaid 15 minutiga, uudne transpordivahend suudab vaakumtorus sõita kiirusel 1200 km/h. Helsingist Stockholmi jõuab sama tehnoloogia abil vähem kui poole tunniga.
Traditsiooniliste rongide sõiduaeg väheneb samuti märgatavalt. Tänu tunnelile kulub rongiga Helsingist Tallinna sõitmiseks pool tundi, Rail Baltic teeb võimalikuks sõita Helsingist läbi Tallinna ja Varssavi Berliini vaid kümne tunniga.
Linnalähirong jõuab tunniga Helsingist Turusse, sama kaua kuluks sõiduks Turust Tamperesse või Jyväskylast Oulusse.
Kolmekümne aasta pärast võib Soomes olla magnetraudteevõrk, kus kiirus võib küündida pea 600 km/h. Aastaks 2050 ei ole ühistranspordis enam juhte tööl, sest nii bussid, metroorongid kui ka trammid on isesõitvad.
Muutuv transpordisüsteem avaldab suurt mõju Soome majandusele, sest aina enam inimesi töötab, puhkab või kaupleb väljaspool riigipiire. Tallinnast ja Helsingist saab kaksiklinn, nii nagu on juhtunud Taani pealinna Kopenhaageni ja Rootsi linna Malmöga.
Tänu raudteeühenduse paranemisele tuleb Hiina Soomele n-ö lähemale. Hiina püüab taastada omaaegset Siiditeed Aasiast Euroopasse ja plaanib aastaks 2040 luua väga kiire ühenduse Hiina ja Moskva vahel.
Kui kallis infrastruktuur on paika saadud, siis vähenevad ka kulud, sest hooldustasu on minimaalne.
Vagunite kokkuhaakimine kaotab jaamade ja platvormide vajaduse. Liikuma hakkavad need taastuvenergial põhineva elektri jõul, mis teeb reisimise ka heitmevabaks ja minimeerib kasutuskulud.
Tuleviku rongiühendus on senisest mugavam. Vagunitesse tulevad eri vajadusi rahuldavad töökohad, aga ka sportimisvõimalused, seal pakutakse süüa, aga on ka privaatruumid.