Must jõulukaart: suurimad liiklusrikkujaid said politseilt tervituse

«Kaardi saanud inimesed võiksid korraski mõelda oma liikluskäitumise potentsiaalsetele tagajärgedele,» sõnas PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

99 kaardisaajat põhjustas aastaga 116 liiklusõnnetust, milles sai surma üks ja viga 12 inimest. Loigo sõnul suur osa rikkujaid aasta pärast nimekirja ei naase. Näiteks oli 61 juhti nii mulluses kui ka tänavuses suurimate liiklusrikkujate loetelus. Kolmel järjestikusel aastal on loetelus olnud 14 inimest, kuid näiteks eelmisel aastal kõige rohkem rikkumisi korda saatnud meest enam nimekirjas ei olnud.

Velotaksojuhtidest liiklushuligaanid 

Esimest korda on 20 suurima liiklusrikkuja seas ka kaks velotaksojuhti. «Velotaksojuhid peavad täitma liiklusnõudeid samamoodi nagu teised ning nad ei saa kord olla liikluses justkui sõidukid ja siis jälle ratturid või jalakäijad,» märkis Sirle Loigo. 

Tänavu pani viis ja rohkem liiklusrikkumist toime 800 inimest, kellest vaid 32 on naised. Osa rikkujatest elab välismaal ja kõikide täpne aadress pole teada, mistõttu pandi posti 700 kaarti. Keskmine kaardisaaja on 20-24-aastane põhiharidusega Eesti kodanik. Kõrgharidusega rikkujate arv jääb alla viie protsendi. 637 kaardisaajal oli Eesti, 70 Vene kodakondsus.

Peaaegu pooled rikkujad on vanuses 18-30 aastat. Noorimad rikkujad on 14-aastased ja vanim 79-aastane.

Eelmisel aastal põhjustas 88 TOPi kuuluvat inimest 99 liiklusõnnetust, neist 25 inimkannatanuga, milles sai vigastada 36 inimest. Üks inimene on viimasel viiel aastal põhjustanud neli liiklusõnnetust, seitse inimest põhjustas kolm õnnetust.

Rikkujate poolt pandi vaadeldava perioodi jooksul toime 4911 liiklusalast rikkumist. Ligi 15 protsenti kõigist rikkumistest on olnud kiiruse ületamised. Kõige suurem ühele inimesele määratud rahatrahvide summa on 3000 eurot.

Näited suurimatest rikkumistest

21-aastane Erik pani toime 18 rikkumist. Noormees eiras 27. detsembril Kohtla-Järvel sissesõidukeelumärki, lisaks puudus algajajuhi tunnusmärk ning auto oli ümberregistreerimata. 7. jaanuaril tabati taas ümberregistreerimata sõiduki roolist. 27. veebruaril, 19. märtsil, 4. augustil ja 9. augustil ületas ta kiirust. 1. oktoobril tabati ta roolist, kuigi ta puudus juhtimisõigus. Alates 2011. aastast on ta korda saatnud 42 rikkumist.

30-aastane Daniel rikkust seadust 16 korral. Seitsme korral sõitis ta sõidukiga, millel puudus kindlustus ja tehnoülevaatus. 22. oktoobril kontrollisid politseinikud Narva linnas Fama tänaval tema juhitud autot. Tal tuvastati alkoholi piirmäära ületamine.

26-aastane Madis rikkus 15 korral seadust, neist neljal korral oli ta alkoholi tarvitanuna rooli istunud. 10. augustil peatasid Haapsalu politseinikud Madise. Mehel puudus juhtimisõigus, sest see oli temalt varem karistusena ära võetud. Sõiduk polnud läbinud tehnoülevaatust, see oli ümberregistreerimata ning sel olid all naastrehvid. Mees oli kaheksa päeva varem juhtimiselt kõrvaldatud.

35-aastane Indrek sõitis korduvalt juhtimisõiguseta ja kiirust ületades. Mullu 12. novembril ületas ta Tartu linnas Narva maanteel kiirust vähemalt 27 km/h võrra. Päev hiljem juhtis ta Tartu vallas Mercedes-Benzi, millel mis polnud läbinud tehnoülevaatust. 13. augustil ületas ta Tallinn-Narva maantee 90 km/h alas kiirust vähemalt 39 km/h.

26-aastast Sander rikkus velotaksoga sõites 12 korral seadust. 29. detsembril ei põlenud tal pimedal ajal kohustuslikud tuled, 24. juunil puudus rattal valge või kollane helkur, 18. augustil kontrollides puudus rattal signaalkell ja helkurid.