Eesti kulutas eesistumiseks plaanitust seitsme miljoni võrra vähem

«Praeguseks võin kindlalt öelda, et eesistumise kokkuhoid on vähemalt seitse miljonit eurot,» ütles Eesti eesistumise korraldustoimkonna juht Piret Lilleväli kolmapäeval peetud briifingul.

Tema sõnul pole algselt plaanitust väiksemate kulude põhjuseks mitte halb planeerimine, vaid see, et eesistumine nihkus Euroopa Liidust välja astuda otsustanud brittide loobumise tõttu pool aasta varasemaks ning selle tõttu kahanesid märgatavalt personalikulud.

Eesistumise 74,9-miljonilisest eelarvest, mis on kavandatud aastateks 2014-2018, hõlmavad 65 protsenti majanduskulud ja toetused, 33 protsenti tõõjõukulud ning 2 protsenti investeeringud.

Eesti eesistumine arvudes

• Üritustest oli kõige kallim Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine, mille kulud jäid alla prognoositud eelarve (4 miljoni euro asemel ca 3,4 miljonit eurot).
• Eesistumine oli suur sektoriteülene koostööprojekt. Kokku oli riigikantseleil 110 partnerit, kellega sõlmiti kokku 126 lepingut.
• Kokku oli eesistumisega seotud 1300 inimest, kellest ligikaudu 1000 töötasid avalikus sektoris juba varem ning nende olemasolevatele tööülesannetele lisandusid eesistumisega seotud ülesanded. Ajutiselt palgati juurde 330 inimest.

• Kõikidest töötajatest olid 33 protsenti mehed ja 67 protsenti naised.
• Sideisikuid oli kokku 100.
• Töörühmade juhte/asejuhte oli kokku 343. 
• Kokku toimus Tallinnas 275 üritust: 1 tippkohtumine, 10 ministrite mitteametlikku kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, ca 20 visiiti, 226 eksperttaseme kohtumist ja 8 parlamentaarset üritust (sh 2 parlamentaarset üritust, mis toimuvad uuel aastal).
• Kokku osales Tallinnas toimunud üritustel ca 34 000 inimest, kellest 27 000 olid väliskülalised, sh välisajakirjanikud.
• Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine tõi Eestisse 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid,  tippkohtumine toimus 25 liidri osavõtul.
• Brüsselis toimus kokku 1228 töörühmade kohtumist, 31 ministrite nõukogu kohtumist, 56 alaliste esindajate kohtumist (COREPER) ning 137 kolmepoolset kohtumist.
• Ametliku telepildi tootja oli ERR, kelle materjalidest tehti kokku 2813 telelugu. Kokku tootis ERR 400 tundi ülekandeid, millest 42 olid otseülekandena televisioonis. Kõige enam jälgiti otseülekandeid Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise ajal – kokku 94 402 vaatajat.
• Politsei tegi juulis ja septembris kokku 50 000 töötundi.

Tallinnas toimunud üritustest olid 4 kõige kõrgema kategooria üritused:

• digitaalvaldkonna tippkohtumine
• majandus- ja rahandusministrite mitteametlik kohtumine ehk ECOFIN
• kaitse- ja välisministrite mitteametlikud kohtumised ehk GYMNICH
• justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine ehk JHA.

Tippkohtumisel oli rakkes ca 800 politseinikku, kellest 250 tulid kokku üle Eesti.

Kultuurikatlas toimus juulist oktoobrini 36 üritust ning novembris ja detsembris kokku 6 üritust. Üürikulu Kultuurikatlale oli 873 500 eurot, millele lisandub käibemaks.

Veebileht eu2017.ee alustas tegevust 29. mail 2017. Sellest ajast on veebileht saanud pisut üle 420 000 külastuse, klikkide arv on olnud üle miljoni ehk 1 002 230. Enim külastusi Eestist (121 887), järgnevad Belgia (69 438), Saksamaa (25 983), Ühendkuningriik (21 995) ja Prantsusmaa (20 212).

• 275 üritusest 18 ürituse raames käidi Tallinnast väljas.
• Eesti tuntuse tõstmiseks viidi külalisi erinevatesse kohtadesse üle Eesti. Nii käisid keskkonnaministrid Paukjärve ääres. Lisaks viidi külalised Kõnnu-Suursoo rappa, Oandu matkarajale, Käsmu suitsusauna ja Jägala joale.
• Kultuuriministeerium viis Tartus läbi mitmeid konverentse, sh avati just Tartus Euroopa spordinädal.
• Kaitseministeeriumi kutsel külastasid Tapal 1. jalaväebrigaadi ja seal teenivaid liitlasvägesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Lisaks külastas liitlasvägesid ka UK välisminister Boris Johnson.

• Vaata Eesti ELi nõukogu eesistumise sisulisi tulemusi siit

Jäärats: Anname eesistumise Bulgaariale üle rahuliku südamega

Eesti annab eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus rahuliku südamega Bulgaariale üle, ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

«Suutsime saavutada oma peamised eesmärgid ning anname eesistumise Bulgaariale rahuliku südamega üle,» ütles Jäärats kolmapäeval.

«Eriti teeb heameelt, et Eesti kui eesistuja ärakuulav ning laiapõhjalist tasakaalu otsiv stiil on võimaldanud meil juhtida kokkulepeteni teemad, mis nõudsid läbirääkijatelt nii poliitilisel kui ka ametnike tasandil väga suurt pingetaluvust ja oskust leida kompromisse liikmesriikide vahel,» sõnas Jäärats pressiteate vahendusel.

Üheks suuremaks töövõiduks eesistumise viimasel etapil võib Eesti lugeda EL-ülese alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO algatamist. «See on kogu Euroopa jaoks märgilise tähtsusega, et liikmesriigid on ühiselt valmis võtma kohustusi, et seeläbi muuta Euroopat turvalisemaks. Kunagi varem ei ole olnud Euroopa Liidu ülest kaitsekoostöö alast kokkulepet, nüüd PESCO, tiheda ELi-NATO koostöö, operatsioonide ühisrahastamise ja kaitseinvesteeringute näol on see tekkimas,» selgitas Jäärats.

Sisuprogrammi prioriteetidest toimusid suured edasiminekud ka digitaalse ühtse turu valdkonnas. Vastu võeti e-kaubanduse käibemaksu regulatsioon ning liiguti jõuliselt edasi digimajanduse maksustamise teemadega. Kindlasti on oma roll selles ka septembris Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumisel, mis tõi Eestisse 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid. «Täna ei pea me Euroopas enam aega kulutama sellele, et selgitada digitaalse arengu olulisust, ja see on kindlasti üks meie „digiallkirjadest“ Euroopa Liidus,» leidis Jäärats.

Tema sõnul ei saa mööda vaadata ka olulistest kliimakokkulepetest, mille tulemusena jätkab Euroopa Liit juhtrollis Pariisi kliimaleppe täitmisesse panustamisel. «Võime olla rahul, et EL saavutas kokkuleppe ringmajandust puudutava seadustiku osas. Sellega piiratakse jäätmete teket ning seatakse kõrged eesmärgid jäätmete taaskasutusse võtmisele. Säästlikkuse aspekti täiendavad lisaks ka kokkulepped avatud ja taastuvenergiat soosiva energiaturu ning hoonete energiatõhususe valdkonnas, samuti ökoinnovatsiooni taganttõukamine,» selgitas riigikantselei kõrge ametnik.

Eesti pooleaastane eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus lõppeb 31. detsembril. Selle jooksul töötas eesistuja kokku 377 erineva algatusega, korraldas Tallinnas 275 üritust, juhtis Brüsselis enam kui 1200 töögruppi ja viis läbi 31 ministrite ametlikku kohtumist. Suurima sündmusena toimus septembris Tallinnas digitaalvaldkonna tippkohtumine. Nende ürituste ja kohtumiste tulemustena toimusid olulised edasiminekud mitmetes kogu Euroopale olulistes valdkondades nagu rändepoliitika, kaitsekoostöö ja kliimakokkulepped. Eesti eesistumise tulemusena tõstatusid ka digiteemad jõuliselt üle kogu Euroopa Liidu.