160 aasta jooksul on ilmunud umbes 30 Postimehe-nimelist ajalehte kolmes keeles

«Postimees» lehenimena oli Eesti ajakirjanduses uus sõna – ükskõik, kas saksa või eesti keeles. Toonased ajalehed sildistati eksaktselt liiginimega («näddali-leht», «Zeitung», «Wochenblatt») ja lisati kohatäiend («Tarto maa-rahwa», «Pernausche», «Revalsche»). Nime abil ajalehe personifitseerimine oli Eestis täiesti uudne (küll oli see võte kasutusel Saksa talurahvalehtedes). Aga idee oli küps ja läbi komponeeritud – mõlema Postimehe päismikupildil sammus postimees, paun õlal ja kepp käes, kummagi lehe toimetaja rääkis lugejatele endast kui sõnumitoojast postimehest.