Loomakaitsjate protest peletas lambad Rotermanni jõuluturult (6)

Rotermann City OÜ turundusega tegelev Ott Ojamaa sõnul toodi lambad linna eesmärgiga tutvustada linlastele taluloomi. Ta lisas, et tegemist on traditsiooniga ja seda tehakse peamiselt laste soovil.

Loomade heaolu huvides on alati ühendusest võetud veterinaar- ja toiduametiga ning loomaarstidega, kes on korduvalt käinud kohapeal loomade heaolu kontrollimas, kinnitas Ojamaa. «Kvartal on autovaba, müratase madal, loomadel alati kõht täis ja janu kustutatud, neil on ööpäevaringne valve ja oleme nad alati enne suuremaid pühi ära viinud,» kirjeldas Ojamaa loomade eluolu. 

Ent hiljuti pöördus lammaste pärast muret tundnud inimene loomade eestkoste organisatsiooni Loomus poole, mille palvel esitas ta avalduse veterinaar- ja toiduametile. Päev hiljem pöördusid veterinaar- ja toiduameti poole ka loomakaitsjad. 

Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva sõnul teavitati neid sellest, et lambad on jäetud vihma kätte, samuti häirivat neid saluudid ja möödujad ning aedikutes polevat piisavalt ruumi.

Veterinaar- ja toiduamet võttis selle esmajärjekorras menetlusse ja kontrollis koheselt lammaste pidamistingimusi.

Eile toimunud kontrolli käigus selgus, et aias oli aedik kahe lambaga, milles ameti hinnangul oli loomadel piisavalt ruumi. Serva sõnul olid loomad söödetud, joodetud ja terved. Lisaks oli aedikule kinnitatud hoiatussilt külastajate poolt lammaste toitmise ja häirimise vältimiseks.

Sellegipoolest toimetati lambad täna maale tagasi. «Kuna meie eesmärk ei ole loomi traumeerida ja laekus palju vastavasisulisi sõnavõtte, otsustasime täna hommikul loomad maale tagasi viia,» selgitas Ojamaa.

Ka Rotermann City omanik Urmas Sõõrumaa kinnitas Postimehele, et lammastele ei soovitud kuidagi halba teha, vaid hoopis inimest ja looma lähedasemaks muuta. «Muidu on linnainimese lähim kokkupuude loomaga, kui ta seisab poes lihaleti ees ja näeb seal pakendil lamba pilti,» lisas ta.

Samas arvas Sõõrumaa, et liiga kergekäeliselt langes otsus loomad maale tagasi viia. Kolmapäeval ütles ta Postimehele, et mõtleb sellele, kas ehk lambad tagasi tuua. Veel kinnitas ta, et loomade heaolu eest hoolitseti kogu aeg ja peeti jooksavalt nõu loomaarstidega. Ka käis läbi mõte ehitada loomakestele katusega maja. 

Loomade avalikku näitamist ei soosita

«Lambad on tundlikud ja stressialtid loomad, rahvarohke ja mürarikas keskkond ei ole neile loomuomane ja harjumuspärane,» rääkis Loomuse juhataja Kadri Taperson.

Ka Serva sõnul on loomadele kõige sobivamad stabiilsed ja heaolu arvestavad pidamistingimused. Ta lisas, et minimaalsegi stressi tekitamine ei ole välistatud, kui loomad nende loomulikust keskkonnast ära tuua.

«Stressi tekitab kõigepealt loomade transport näitamispaika, edasi võõraste inimeste pidev juuresviibimine, lärmakas keskkond. Otsest kahju loomade tervisele võib tekitada see, kui külalised neid teadmatusest söödavad näiteks maiustuste või muu sobimatu toiduga,»  rääkis Serva.

Loomi avalikult näidates tuleb täita elementaarseid loomakaitse nõudeid. Näiteks ei tohi looma häirida, põhjustada talle vaimseid või füüsilisi kannatusi, tagama liikumisruumi, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust, kohases koguses sööta ja joogivett ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

Põllumajandusloomade avalik näitamine ei ole Eestis keelatud, kuid veterinaar- ja toiduamet ei suhtu sellesse soosivalt. Kui loomi näidatakse pikema perioodi vältel kui seitse päeva järjest, tuleb keskkonnaministeeriumist taotleda loomaaia tegevusluba.

Maaeluministeeriumis on väljatöötamisel määruse eelnõu, mis sätestab, milliseid loomi on lubatud avalikel üritustel näidata. «See on esimene tõsisem samm loomade senisest suuremaks kaitseks nende avalikul näitamisel,» ütles Serva. 

Loomakaitsjate survel lõpetati eelmisel talvel põhjapõtrade eksponeerimine Raekoja platsil toimuval jõululaadal. Tollal ütles linnapea kohusetäitja Taavi Aas, et loomade koht ei ole sellises lärmakas keskkonnas ja linn hoolib loomadest.