Lastemaja tahab seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumid kokku koondada

Jaanuaris alustas Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse ruumides pilootprojektina lastemaja-teenus, mis pakub seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või kinnitusega lastele mitmekülgset abi.

Teenuse abil on võimalik väärkohtlemise juhtumeid enam ja tõhusamalt tuvastada ning mille läbi saab lapsi paremini toetada. Ühtlasi on lastemaja ühendavaks lüliks lastekaitsetöötaja, politsei ja teiste võrgustikuliikmete vahel.

Lastemaja koondab ühe katuse alla erinevad spetsialistid, nagu politsei, lastekaitsetöötaja, psühholoog, kohtuarst ja paljud teised, kes panustavad lapse heaolusse. Kohapeal tehakse ohvriks langenud lastega uurimistoimingud ja pakutakse hiljem ka vajalikku abi.

Uuest aastast jätkab lastemaja oma tegevust riikliku teenusena. Tallinnas kolitakse uutesse ruumidesse ja lastemaja-teenust hakatakse pakkuma ka Tartu ja selle ümbruse lastele.  

Kolmanda lastemaja saatus lahtine

Kas tulevikus veel mõni lastemaja luuakse, on sotsiaalkindlustusameti lastemaja-teenuse projektijuhi Anna Frank-Viron sõnul veel vara öelda, sest pole selge, kas igasse Eesti piirkonda oleks füüsiliselt sellist maja vaja. «Meil on huvi, et kõik lapsed saaksid teenust, aga see ei tähenda, et lastemaja peab kindlasti olema igas linnas või suuremas piirkonnas,» sõnas ta.

Kolmanda lastemaja vajadus selgub edasise tegevuse käigus. «Võib-olla piisab kahest majast, kui põhja lastemaja katab põhja- ja läänepiirkonna ning lõuna lastemaja katab lõuna- ja idapiirkonna,» arutles ta. 

Küll aga on soovitakse, et tulevikus kõik seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või kinnitusega laste juhtumid koonduks lastemaja ühise katuse alla. «Üle Eesti toimivat töökorraldust on väga keeruline muuta. Me ei saa oodata, et tänasest hakkavad kõik juhtumid tulema lastemajja,» ütles Frank-Viron, lisades, et oluline on hea koostöö ja nii ehk hakkab see vaikselt sinnapoole liikuma.

Seda, kus Lastemajad füüsiliselt asuma hakkavad, Frank-Viron ei ütle. Seda seepärast, et lastemaja puhul on oluline, et teenus oleks lastesõbralik, anonüümne ja hästi ligipääsetav. Avalikkuse jaoks on tähtsam see, mida lastemajades tehakse, mitte nende asukohad, ütles Frank-Viron. Ta lisas, et peavad tagama, et abivajaja saaks vajadusel lastemajaga kiiresti kontakti ning jõuaks võimalikult ruttu vajaliku abini.

Seksuaalkasvatus aitaks väärkohtlemist ennetada

Praegu on lastemaja poole peamiselt pöördunud lastekaitsetöötajad juhtumitega, mille puhul neile tundub, et politseisse pöördumiseks on veel liiga vähe infot. Samas on lastemaja üles leidnud ka lapsevanemad, kes oma lapse seksuaalse käitumise pärast muretsevad. 

Lapsed ise on lastemajaga vähe kontakti otsinud. Järgmine aasta on lasteni jõudmine prioriteediks, kinnitab Frank-Viron. Plaanis on koolides ja lasteaedades koolituste ja seminaride näol teavitustööd teha. Sama tahetakse ka lastevanematele ja spetsialistidele pakkuda. 

Eestis on üldse seksiteemad ja laste seksuaalsus veel tabud. Lapsevanemad, lasteaiad ja koolid peaksid terviklikku ja ennetavat seksuaalkasvatust aktiivsemalt ja järjepidevamalt tegema,» rääkis Frank-Viron, lisades, et läbi selle saaks lastele ka lastemaja kohta infot jagada. «Hea seksuaalkasvatus võib mõnel juhul ära hoida ka seksuaalse väärkohtlemise, kui laps oskab vastavas olukorras käituda ja teab täpselt, kus on tema piirid.»