Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Rammul: seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine on põhjendatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Seksuoloog doktor Imre Rammul peab seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist ehk hormoonravi põhjendatuks, kuna mujal riikides on selline ravi näidanud häid tulemusi.

«Sajaprotsendilist efektiivsust ei ole näidanud ükski ravilähenemine, aga kasutades erinevaid farmakoteraapia (ravi ravimitega) lähenemisi koos psühhoteraapiaga on saadud kaks korda paremaid tulemusi ja rohkemgi veel,» kommenteeris Rammul justiitsministeeriumi plaani rakendada seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist ka Eestis.

Justiitsministeeriumi poolt 2009. aastal koostatud analüüsis «Seksuaalkurjategijate kohtlemine ja ravivõimalused» nenditakse, et osa riike (nt Austraalia) on seksuaalkurjategijate ravimitega ravimise idee tagasi lükanud, kuna andmeid kõrvalmõjude kohta ei ole ammendavalt. Rammul leiab, et andmeid kõrvalmõjude kohta on piisavalt.

«Analoogseid preparaate on rakendatud pikaaegselt näiteks sellisel juhul, kui inimesel on eesnäärmekasvaja,» osutas ta. «Seega ütlus, et meil ei ole teavet kõrvalmõjude kohta, ei ole põhjendatud.»

Hormoonravi kasutamisel on negatiivsete kõrvalmõjudena esinenud kehakaalu tõus, unetus, väsimus, luuhõrenemine jms.

«Inimestele, kes on andnud informeeritud nõusoleku protseduuri rakendamiseks, rakendatakse ka jälgimisprotseduure ja arvestatakse kõigi võimalike terviseriskidega,» rõhutas Rammul.

Ravimitega ravi rakendatakse seksuaalkurjategijale vaid siis, kui ta ise sellega nõus on ning teda informeeritakse eelnevalt kõikidest mõjudest. «Keegi pudru sisse ei hakka midagi sokutama,» toonitas Rammul.

Esimene raviperiood kestab tema sõnul kaks-kolm aastat. «Kui inimene kannab seksuaalkuritegude eest vanglas karistust, rakendatakse ravi vabanemiseelsel perioodil,» tõi ta näite.

Euroopas ravi vabatahtlik

Eelnimetatud justiitsministeeriumi analüüsis osutatakse, et seksuaalkurjategijate ravimitega ravimisel on kogemusi nii Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) kui Euroopas (Taani, Rootsi, Austria, Saksamaa, Šveits, Itaalia).

Hormoonravi puhul on kasutusel ravimid, mis patsiendi organismis meessuguhormoonide (testosterooni) aktiivsuse vähendamise abil pärsivad seksuaalset iha, -fantaasiaid, -võimekust ja -käitumist.

Euroopas on ravimitega ravi seksuaalkurjategijale vabatahtlik, USAs on mõnedes osariikides tegemist kohustusliku raviga.

Põhjamaadest on pikim kogemus seksuaalkurjategijate ravimitega ravimisel Taanil, kus vastavas kuriteos süüdimõistetule võib vangistuse asemel määrata kuni kaheaastase seksuaalkäitumist mõjutava psühhiaatrilise ravi. Taanis tehtud uuringu (mille valim oli küll väike) tulemused on näidanud, et hormoonravi kombineerituna psühhoteraapiaga on mõjus. Ravi ajal ei pannud ükski ravi saanud isikutest seksuaalkuritegu toime, ka pärast ravi oli tõenäosus uueks seksuaalkuriteoks tunduvalt vähenenud.

Pedofiilid peamine sihtrühm

Justiitsministeerium teatas täna kavatsusest töötada välja eelnõu, et laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana.

Seaduse ettevalmistustega alustati juba eelmisel aastal, kui justiitsministeeriumi koordineerimisel tutvusid kümmekond spetsialisti ministeeriumidest, õiguskaitseasutustest ning erialaseltsidest rahvusvahelise kogemusega seksuaalkurjategijatele ravi kohaldamisel. Lisaks tellis sotsiaalministeerium erialaekspertidelt seksuaalkurjategijate ravijuhise koostamise, mis valmis käesoleva aasta kevadel.

Ravi vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek. Ravi sihtrühm oleks ennekõike laste vastu seksuaalkuriteo toime pannud isikuid, kelle uue kuriteo risk on keskmine või kõrge, ja mida ilma ravita vähendada ei saa.

Täna saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile (näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule) või osaleda sotsiaalprogrammis. Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Tagasi üles