/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7142447t1h92dc.jpg)
Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast – funktsionaalsest kirjutamisest, mis tähendab 400-sõnalist arutlevat kirjandit, ja funktsionaalsest lugemisest.
Emakeele eksami funktsionaalse lugemise puhul enam õigekirja ei hinnata (17)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just eksami lugemisosa vastuseid kirjutades ei pea õpilased tulevast aastast enam õigekirjareegleid järgima, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
«Kui praegu on lugemisoskuse hindamisel natukene arvesse võetud kirjutamise korrektsust, siis nüüd muudetakse seda hindamist selliselt, et lugemisoskuse mõõtmisel me tõesti hindame ainult lugemist ja sellest loetust aru saamist,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.
Emakeeleõpetajate selts on muudatuse pärast mures, sest see saadab õpilastele vale signaali ja devalveerib eesti keele eksamit üldiselt.
«Me tegelikult arvame, et emakeeles peaks alati kirjutama õigesti, sest õppekava näeb ka ette, et kõik aineõpetajad kontrollivad emakeele õigsust ja kui me nüüd ütleme, et me ei pea seda isegi eksamil tegema, siis ma kardan, et me jääme hätta,« rääkis seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.