Kohustuslik isikutuvastus on väljamaksmata lotovõitude arvu vähendanud

«Tänu 2016. aasta algusest rakendunud kohustuslikule isikutuvastusele arvloterii ostmisel on suurimad väljamaksmata võidud jäänud viimasel kahel aastal alla 650 euro,» ütles esmaspäeval BNS-ile Eesti Loto turundus- ja müügidirektor Ammely Luikmel.

Nimelt võtab Eesti Loto vastavalt kehtivatele mängureeglitele rahvastikuregistri andmeid kasutades ise ühendust nende mängijatega, kelle 650 eurost suurem võit on 21 päeva enne võidu vormistamise lõpptähtaja saabumist veel vormistamata.

Lõppeval aastal võttis Eesti Loto ühendust võetud 11-ne paberpileti ostjaga, kelle võit on olnud suurem kui 650 eurot. Suurim neist võitudest, mis võinuks vastasel juhul vormistamata jääda, oli Bingo loto täismängu võit summas 18 633 eurot.

«Väiksemaid võite, ehk kuni 650 eurot, aegub siiski kahjuks jätkuvalt - igakuiselt kokku isegi kuni 20 000 euro ulatuses,» sõnas Luikmel. «Aegunud võidud kantakse Eesti Loto reservfondi, mille arvelt kaetakse miinimaalseid garanteeritud võidusummasid, samuti viiakse reservfondi arvelt läbi lisaloosimisi. Seega jõuavad väljavõtmata jäänud võidud lisaloosi võitudena mängijateni tagasi.»

Kohustuslik isikutuvastus hakkas kehtima 2016. aasta algusest ning selle mõju müügile jäigi peamiselt eelmisesse aastasse, ütles Luikmel. Eesti Loto kogumüük jäi toona samale tasemele aasta varasemaga, kuid osa mängijatest vahetas ostukanalit - kaupluse lototerminali asemel hakati rohkem pileteid ostama veebist.

«Tänavu on enim lotomüüki mõjutanud mais olnud Vikinglotto mängumuudatus, kus meie Skandinaavia partnerite algatusel sai paljude väiksemate võitudega Viking Lottost märgatavalt suurema peavõiduga, aga vähenenud võitjate arvuga Vikinglotto,» rääkis Luikmel. «See muudatus tõi suvekuudel kaasa mängijate mõningase pettumuse, kuid tänaseks näitavad müüginumbrid, et huvi Vikinglotto vastu on taastumas.»