Postimehe info ärgitas riigikogu: Herkeli sõnul lõhnab Soormi ettevõttele eraldatud toetus korruptiivselt (2)

Sigade tõuaretustoetuse eraldamisest on kirjutanud Postimees tänavu 6. ja 7. detsembril. Ministrile arupärimise esitanud parlamendisaadikud toonitasid uudislugudest selgunut, et majandusminister Kadri Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud seafarm sai riigilt esimest korda jagatud tõuaretustoetustest kohe maksimumilähedase summa ning ettevõtte üks juhtidest väidab, et ei teadnud toetuse määramise kuupäevadest midagi.

«Lugudes välja toodud otsuste aegrida näitab veenvalt, et majandusminister Kadri Simsoni elukaaslane Teet Soorm sai toetusmeetmest osa tänu siseinfole ning kiirele tegutsemisele 2016. aasta novembris,» ütles arupärimise esitajate nimel Vabaerakonna saadik Andres Herkel.

Ta lisas, et Soormiga seotud ettevõte OÜ Linnamäe Peekon esitas taotluse saada Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmeks kaks päeva pärast koalitsiooni otsust toetada seakasvatajaid. «Ehkki peaminister Jüri Ratas ei mäletanud algul, et selle meetme läbirääkija oli Keskerakonna poolt Kadri Simson, möönis ta seda oma hilisemas selgituses,» ütles Herkel.

Koalitsioonikõnelustel otsustati sigade tõuaretustoetuse eraldamine kahe miljoni euro ulatuses aastas, mis ka 2017. aasta riigieelarve seadusega eraldati. Toetuskõlbulikuks kuulutati Keskerakonna liikme Urmas Lahe poolt juhitud Eesti Tõusigade Aretusühistusse kuuluvad seafarmid.

«Sellega seoses on meil maaeluministrile terve rida küsimusi, mis puudutavad poliitilist korruptsiooni, emisetoetuse selektiivset iseloomu, selle toetuse kooskõla riigiabi reeglitega ja pikaajalist otstarbekohasust. Samuti ministri nõukotta kuuluvate isikute huvide konflikti otsuste tegemisel,» võttis Herkel kokku.

Arupärimisele kirjutas alla Andres Herkel, Krista Aru, Artur Talvik, Külliki Kübarsepp ja Andres Ammas Vabaerakonnast ning Terje Trei ja Igor Gräzin Reformierakonnast.

Ministrilt uuritakse arupärimises järgmist:

1. Millised toetusi saanud farmid on omandisuhte kaudu seotud Teet Soormi ja Urmas Lahe ärihuvidega? Kui suured on neile osaks saanud toetused?

2. Kui palju oli toetuskriteeriumi rakendamise hetkel 1. detsembril 2016 Eestis neid seakasvatajaid (tootjate arv, emiste arv), kes Eesti Tõusigade Aretusühistu kaudu said toetusi, ja kui palju oli neid, kes ei saanud? Miks ei informeerinud ministeerium toetusest ilmajäänuid sellest toetusmeetmest mõistliku aja jooksul enne otsuste tegemist, et ka nemad saanuks selles osaleda?

3. Milliseid järeldusi olete teinud Simsoni-Soormi juhtumist, et edaspidi oleks toetuste jagamine aus ning näeks aus välja ka avalikkuse jaoks?

4. Kas selline toetuste jagamise viis on vastavuses Euroopa Liidu määrustega ja kas selleks on taotletud riigiabi luba? Kas see toetusmeede on kooskõlas riigiabi reeglitega, sh kas sel toetusel on valikuline iseloom, kas see toetus annab abisaajatele turul teiste ees eelise ja kas see abimeede moonutab konkurentsi?

5. Kui põhjendatuks Te peate seakasvatajate poolt esitatud kuludokumente? Kehtiva määruse järgi makstakse ühele tootjale tõuraamatu ja aretusregistri pidamise eest kuni 18,83 eurot ühe looma kohta; ja põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine 218,46 eurot ühe looma kohta. Kui suure protsendi moodustab see toetus nende tootjate seatoodangu müügikäibest? Kas Teie jaoks on eluliselt usutav, et tootjad kulutavad ka reaalselt taotletud summasid nt jõudluskontrolli läbiviimiseks?

6. Olete moodustanud 12. jaanuari 2017. aasta käskkirjaga ühe oma poliitilise nõuniku ametikoha asemele 7liikmelise põllumajanduse nõukoja. Tuleb järeldada, et nõukoja liikmed on ametiisikud, kuna neil on tekkinud ametiseisund ja -pädevus. Nad saavad selle tegevuse eest maksumaksjatelt ka rahalist tasu. Teiselt poolt tegutsevad nõukoja liikmed aktiivselt põllumajandussektoris, saades sealt vahetult tulu. Nõukoda on teinud ministrile arvukalt ettepanekuid, saades nende ettepanekute jõustumise kaudu otsest või kaudset tulu. Selline nõukoja tegevus võib olla korruptiivne, kui nõukoja liikmed teevad otsuseid olles ise pidevas huvide konfliktis. Nii on näiteks selle nõukoja esimees Urmas Laht osalenud Aafrika seakatku piiramiseks rangemate bio-ohutusnõuete sisseviimiseks või lausa tootmise sundlõpetamiseks väiketootjatele otsustamisel. Samal ajal on algatanud talle kuuluv ettevõte Markilo AS Vajangul asuva sigala laienduse keskkonnamõju hindamise. Samuti on Urmas Laht olnud Keskerakonna tagatoas aktiivne juba eelpool viidatud emisetoetuse sisseviimisel. Kas Teie näete Urmas Lahe tegevuses ametiisikuna huvide konflikti korruptsioonivastase seaduse tähenduses?